EKP võtab seekord sõna selleks, et nõuda tugevaid, maksejõulisi ja julgeid pangandusüksusi, mis tugevdavad Euroopa panganduse panoraami ja et sel viisil ei saa neid mõjutada madalate intressimäärade poliitika ja võitlus klientide eest. Pidev võitlus, mida pangad peavad EKP rakendatud rahapoliitikaga, paneb paljud pangad nöörile, kes näevad, kuidas nende äri ja kasumlikkus vähenevad.
Mõni kuu tagasi saime näha, kuidas Santanderi pank võttis Banco Populari 1 euro hinnaga üle või kuidas Bankia ja BMN ühinesid, et Hispaania pangamaastikul end suure pangana kindlustada. Neid ühinemisi võis näha ka Euroopa areenil, Itaalias neelasid Veneto Banca ja Banco Popolare di Vicenza samamoodi ka suur Intesa San Paolo.
Kui meil ei jätkuks Banco Populari seletamatu omandamisega suure Hispaania hai Banco Santanderi poolt. Kuud hiljem oli taas küsimärgi all ühe teise Hispaania panga maksevõime, mis sundis Hispaania Banki ja CNMV-d võtma vastu üksuse kokkuvarisemise vältimiseks erakorralisi meetmeid, vastupidiselt sellele, mis Populariga juhtus. Seekord mõjutas olukord Liberbanki panka, nähes, kuidas tema aktsiad päevade möödudes järsult kukkusid ja et väga vähe, see ei käi Populari jälgedes. (Vt: «Aga Liberbank?»)
Selle ebastabiilse väljavaate tõttu Euroopa panganduskonstruktsioonis kutsub EKP seekord ainsa järelevaataja presidendi Danièle Nouy vahendusel Euroopa panku üles viima ellu uusi integratsiooniprotsesse ja rohkem ühinemisi pangaüksuste vahel. Nende nõuetega on EKP seatud eesmärk konsolideerida Euroopa panganduskonstruktsioon suurte, kindlate, maksejõuliste ja rahvusvaheliselt esindatud pangaettevõtetega, et olla vähem haavatav maailmamajanduse pidevate muutuste suhtes.
President rõhutas, et need ühinemised võivad olla selge viis nõrkade pankade turult välja toomiseks, lisaks sellele, et vähem haavatavalt tuleb silmitsi seista Euroopa pankade praeguste suurte väljakutsetega; investorite surve kasumlikkusele ja panga ROE-le ning jõhker konkurents klientide pärast.
Lisaks rõhutas Nouy nende ühinemiste suurt tähtsust, kuna ta kinnitas Euroopa finantssektori liiga suurt mahtu ja vajadust vähendada seda moodustavate pankade arvu.
Lõpuks kasutas ta võimalust, et julgustada suuri pangandusettevõtteid julgemaks ja usaldama asjakohaseid tegevusi, et seda kui kasvu ja piiriülest võimalust ära kasutada, luues rahvusvahelisi ühinemisi teiste euroala pankadega, mida pangad on seni teinud , on ta olnud seda väga vastumeelne.
Väga küllastunud pangandussektor
President Nouy rõhutas Euroopa panganduse suurt mahtu, hoolimata kriisi ajal toimunud vähendamisest.
Nouy tõstis esile suurt probleemi, mida see Euroopa majandusele tekitab, näidates, et "šokolaad on väga hea, kui seda võetakse väikestes kogustes, kuid see muutub kahjulikuks, kui seda võetakse liiga palju".
Lisaks tõstis ta esile suurt sõltuvust, et Euroopa majandus kannatab pankade rahastamise all, kusjuures mõned pangad moodustavad nende koguvara 280% SKPst, võrreldes teiste riikidega, näiteks Ameerika Ühendriikidega, kus pangakontsernide omandis olev vara kokku 88% SKPst, toetades iseseisvamat ja liberaliseeritud majandust.
Lisaks sellele majanduse liberaliseerimisele, nagu me artikli alguses ütlesime, on presidendi üks eesmärke kaasneda nõrkade pankade turult lahkumisega, kihlveod, et see toimub kahel viisil, kadumine nende üksuste ühinemine teiste suuremate pangagruppidega.
See tähendaks, et üksused saavad investorite nõutavat tootlust hõlpsamini saada, lisaks sellele, et kaob olemasolev ülemäärane konkurents, mis sunnib üksusi klientide vastu valimatusse sõtta, jättes üksused ilma kasu saamise võimaluseta ja olema kasumlikud.
Rahvusvahelised ühinemised? Jah, aga omal moel
Seoses järelevaataja presidendi Danièle Nouy avaldustega oli Hispaania Panga asepresident Javier Alonso kiiresti välja öelnud ja rõhutanud seda tüüpi ühinemistega seotud raskusi ja takistusi, taotledes, et see seeria kõrvaldada takistused, hõlbustades seega piiriüleseid ühinemisi.
Asepresident märkis, et kuigi oleks soovitav, et seda tüüpi ühendused toimuksid pangagruppide vahel, pole see kahjuks valdav trend. Nii allkirjastades oma pühendumuse presidendile.
Javier Alonso palus siiski EKP-l kõrvaldada kõik tõkked ja takistused, mis takistavad pankadel panustada piiriülestele ühinemistele euroala üksustega.
Lisaks jagas asepresident president Nouy muret pangandussektori võimaliku ülevõimsuse pärast ja soovitas Euroopa pankade liigset korrigeerimist.
Lõpuks kaitses Alonso seniseid pingutusi kriisiga toimetulekuks, märkides, et Hispaania pangad on palju kapitaliseeritud, tervemad ja paremini valmis turušokkide vastu võitlemiseks. Ta tunnistas siiski, et selle omakapitali tootlus (ROE) asub (Hispaania pankade keskmine ROE 5%) väga kaugel pankade kapitalikulude katmisest.
Need asepresidendi avaldused seadsid kahtluse alla Hispaania pankade näidatud nõrkuse ja suure ohu pankade bilanssidele praeguste intressimäärade kontekstis (0%). Kinnitades Alonsole, et "peate selles suhtes olema väga ettevaatlik". (Vt "Madalad intressimäärad söövad konservatiivide investeeringuid")
Fintech, üha tugevam konkurents
Fintechi konkurents on teema, mis muretseb üha enam pangandusettevõtteid, lisaks sektorile, mis mõjutab otseselt Euroopa finantssektori halba olukorda.
Nende uute tehnoloogiliste platvormide ilmumine on muutunud alternatiiviks traditsioonilisele pangandusele, mis vähendab pangandusüksuste ärimahtu, kuna üha enam kliente liitub digitaalse muutusega ja valib seda tüüpi rahalised lahendused (Vt "Fintechi ettevõtete mõju pangandusele")
Nende ettevõtete väike suurus muudab nad oma ärimudeli pööramise suhtes palju vähem haavatavaks, võimaldades neil paremini kohaneda keskkonnamuutustega.
Javier Alonso jaoks on see suur probleem, kes peab kõigi traditsiooniliste pangandusüksuste muutumist digitaalseks maailmaks väga keeruliseks, kuna sellega kaasnevad väga suured kulud ja et ta kinnitab, et paljud väikesed pangad ei saa neid endale võtta ja innovatsiooniprotsessiga liituda. mis nõuab kohanemist digitaalse maailmaga.
Kui sellele lisada veel kõrged regulatiivsed protsessid, millega Euroopa pangad alluvad, on sektori digitaalne ümberkujundamine tervikuna tänapäeval midagi mõeldamatut.