Euroopa institutsioonid rõhutavad riigi raamatupidamise kontrolli ja riikide võlgu. Kuid Hispaania jaoks ei paista head uudised saabuvat, kuna seal on registreeritud Euroopa Liidu suurim puudujääk. Hispaania riigieelarve puudujääk on 4,5%, mis on kümnendik alla Brüsseliga 2016. aastal kokku lepitud. Euroopa tasandil kajastab Eurostati avaldatud aruanne riigivõla paranemist ja riigieelarve kontrolli.
Hispaania, riik, kus on kõige suurem eelarvepuudujääk
Paljud imestavad, mis on juhtunud, nii et Hispaania asetatakse Euroopa Liidu suurima defitsiidiga riigiks. Noh, olukorda seletab osaliselt finantssektori üksustele antav 2,574 miljonit eurot, mis on eraldatud Bankiale, Sarebile (panga mürgiste varade neeldumise eest vastutav üksus) ja Novacaixa Galiciale.
Riigikassa oli koostanud mõnevõrra optimistlikumad prognoosid, mis viisid puudujäägiks 4,33%, kuid pankadele mõeldud abi on ennustusi raskendanud. Ja see on see, et Hispaanial on veel tööd ees, sest 2017. aastaks peaks see jõudma 3,1% -lisse puudujääki ja juba 2018. aastal peaks see olema 2,2% -is ehk väljaspool nn ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust.
Nagu me oma artiklis «Kataloonia ja opositsioon sunnivad Hispaania valitsust majandusplaane muutma» hoiatas, on Kataloonia poliitiline olukord sundinud valitsust muutma oma makromajanduslikke prognoose, seega kasutatakse konservatiivsemaid hinnanguid, eriti seoses majanduskasvu ja riigieelarve puudujääki.
Brüssel on rangelt valinud kokkuhoiu, mistõttu jälgitakse hoolikalt, et selle liikmesriikidel oleks puudujääk alla 3%. Selle Euroopa fiskaalpakti kuldreegli on rikkunud ainult Prantsusmaa (3,4%), Rumeenia (3%) ja Hispaania (4,5%).
Parem positsioon puudujäägi osas on kokkuhoiu meistrid nagu Saksamaa, kus ülejääk on 0,8%, Hollandis ka 0,4%, Luksemburgis, mis viib eelarve ülejäägini 1,6%. Kreeka on sisenenud ülejäägiga riikide rühma, jõudes pärast Brüsselist kavandatud kohanduste rakendamist positiivse bilansini 0,5%.
Kui analüüsime avaliku sektori raamatupidamisarvestust Euroopa tasandil, leiame, et kogukonna puudujääk on 1,5%, mis on parem kui eelmisel aastal saadud 2,1%.
Lahing riigivõla taseme vähendamiseks
Lisaks eelarvekontrollile on ka muid küsimusi, mis pälvivad ka Euroopa institutsioonide tähelepanu. Me räägime riigivõla tasemest. Hispaania tundus ohtlikult lähedal sajaprotsendilisele riigivõlale SKPst. Eelmisel aastal oli see 99,4%, kuid on tehtud mõningaid edusamme, mis seavad riigivõla 99% -le SKPst. Arvuliselt eeldab see riigivõlga, mille väärtus on kokku 1107 miljardit eurot.
Teine peamine kohustus Euroopas on hoida riigivõla tase alla 60% SKPst. Praegu on Euroopa Liidu 28 osariigist 16 võlg, mis ületab 60% SKPst.
Riikidest, kes ei järgi Euroopa Liidu stabiilsuspakti, tuleks esile tõsta järgmist: Kreeka (180,8%), Itaalia (132%), Portugal (130,1%), Küpros (107,1%) ja Belgia (105,7%) ).
Vastupidi, madalaima riigivõlaga riigid on: Eesti (9,4%), Luksemburg (20,8%), Bulgaaria (29%), Tšehhi Vabariik (36,8%) ja Rumeenia (37,6%).
Kui vaadata euroala võlasuhet, siis see jääb 2016. aastal 88,9% -le võrreldes 2015. aasta 89,9% -ga.
Teine aspekt, mida esile tõsta, on riiklikud kulutused. Riikides, kus ametlik valuuta on euro, moodustavad avaliku sektori kulutused 47,6% SKPst, samas kui avaliku sektori tulud moodustavad 46,1%. Kui võtta võrdluseks 28 riiki, mis moodustavad Euroopa Liidu, moodustavad kulutused 46,3% SKT-st võrreldes 44,7% -ga sissetulekutest. Kõik see tähendab, et Euroopa riigid, eriti puudujäägiga riigid, peaksid tegema jõupingutusi, et parandada oma kogumist, et parandada oma avaliku sektori arvepidamise tulemusi.
Jääb üle oodata, milliseid meetmeid võtavad Euroopa Liit ja liikmesriigid riikliku raamatupidamise puhastamiseks ning riigivõla taseme vähendamiseks. On ilmne, et Euroopa riikidel on veel ees töö, et saavutada eelarve stabiilsus ja püüda täita Euroopa Liiduga võetud majanduslikke kohustusi.