Arvestades riigi ebastabiilsust Kataloonia olukorraga ja raskusi tänavuste eelarvete kinnitamisel, on Hispaania valitsus sunnitud tõstma 2018. aasta eelarvepuudujäägi eesmärki. Lisaks on täidesaatva omavalitsuse eesmärk saata uus kava Brüsseli kavandatud eelarvesse , mis hõlmab ka makromajandusliku pildi ülespoole vaatamist.
Olukord Katalooniaga ja raskused 2018. aasta raamatupidamisaruannete kinnitamisel on Hispaania valitsusele suur väljakutse, võimalus rakendada meetmeid seatud eesmärgi saavutamiseks, mis seni oli selle vähendamine 2,2% -ni. Sel põhjusel on valitsus sunnitud tõstma eelarvekavas sätestatud eelarvepuudujäägi eesmärki, mis tuleb saata Euroopa Komisjonile.
Nagu rahandusministeeriumi allikad selgitasid, oli eelarvepuudujäägi küsimus üheks teemaks, mida arutati viimasel ministrite nõukogu kohtumisel. Lisaks on ministeeriumi avaldustes täitevvõimu kavatsus saata Brüsselile uus eelarvekava, mis koos sellega sisaldab makromajandusliku pildi ülespoole vaatamist.
Raskused, mis on tekkinud poliitiliste rühmituste vahel poliitiliste rühmituste vahel eelarvelise kokkuleppe saavutamisel, lisaks riigis esinevate poliitiliste koosseisude mitmekesisusele, muudavad erakondade vahel kokkuleppe saavutamise praktiliselt võimatuks ja Hispaania valitsus on ette näinud, et ta peab pidama päevast päeva läbirääkimisi - kokkulepet saavutamata -, et leida lahendusi ja lõpetada Hispaania poliitiline ebastabiilsus. Seetõttu võivad need raskused aidata järgmisel aastal kulutusi piirata
2018. aasta eesmärkide hulgas - mille eesmärk on seatud 2,2% - on eelarvekava jagatud kolmeks põhivaldkonnaks. Need piirkonnad on keskvalitsus, kellele on kehtestatud piirmäär 0,7%; Sotsiaalkindlustus piiriga 11,1% ja autonoomsed kogukonnad, millele on kehtestatud piirmäär 0,4%, võttes arvesse ka kohalike üksuste eelarvetasakaalu.
Töötuse näitajate osas eeldatakse, et töötuse määr 2017. aastal on 17,4%, lõpetades aasta 16,5% juures, mis on mõnevõrra langus, kuid vaatamata sellele võib seda pidada töökohtade loomise kiirenduseks. Selle töötuse määra languse kinnitamiseks näeb juht 2018. aastaks ette madalamat töötuse määra, mis on 15,4%, mis on märkimisväärsem langus 2019. aastal, ulatudes 2020. aastal 11,8% -ni.
Teisalt on puudujäägi eesmärgi reformiga kaasnenud reformid ka makromajanduslikus raamistikus. Nüüd koosnevad makromajandusliku pildi prognoosid järgmise 4 aasta mõõdukalt langevatest prognoosidest. Arvutatud SKP kasvu prognoosid on 2017. aastaks 3%, 2018. aastaks 2,6%, 2019. aastaks 2,5% ja 2020. aastaks 2,4%.
Ebastabiilne Hispaania: Kataloonia ja opositsioon
Peate lihtsalt nägema riigi peamiste ajalehtede pealkirju või sisse lülitama meie kodus televiisori, et mõista, et riik ei ela läbi oma parimat hetke. Pidevad vaidlused Katalooniaga tekitavad riigile tõelisi probleeme, mis näeb, kuidas üks selle peamistest autonoomsetest kogukondadest soovib riigist lahkuda ja Hispaania riigist lahus olla.
Kataloonia iseseisvus mõjutaks oluliselt ülejäänud autonoomseid kogukondi, kuna see kaotaks 19% SKPst ja 18% oma ärilisest struktuurist, ehkki, nagu viimastel nädalatel näeme, võiks neid näitajaid vähendada Kataloonia ettevõtete põgenemisel teised riigi punktid.
Katalooniata Hispaania oleks vaesem Hispaania, kuna SKP elaniku kohta väheneks 23 250 euroni. Kataloonia on kogukond, mis panustab Hispaania riigile umbes 70 300 miljonit eurot, saades seega teiseks autonoomseks kogukonnaks, mis panustab kõige rohkem Madridi kogukonna taga asuvasse riiki, mis tähendaks suurt kaotust.
Hispaania, kus Kataloonia on iseseisev vabariik, tähendaks 7,5 miljoni elaniku (ja maksumaksjate) kaotust ja umbes 212 000 miljonit eurot SKPst, lisaks impordi suurele kaotusele, Vahemere ühenduse kaotamisele Prantsusmaaga või loodusliku ja veevarud, mis kaoks.
Sel põhjusel kinnitab Rahvusvaheline Valuutafond (IMF), et kuigi Hispaania praegused väljavaated on head, võivad need mõjutada, kui poliitilised pinged pikenevad, mõjutades investeeringuid ja tarbimist väga negatiivselt.
Samuti ei tohiks unustada innovatsiooni ja ettevõtlust, kus Kataloonial on riigi jaoks põhiroll, olles esimene autonoomne kogukond teadus- ja arendustegevusse investeerimisel ning teerajaja tööstuses Hispaanias.
Kõik see mõjutaks ka üht riigi peamist sissetulekuallikat - turismi; see mõjutaks turismi, kuna Katalooniasse on läinud 22,5% riiki külastavatest turistidest. See tähendaks suurt kaotust Hispaania turismis, mis oleks sunnitud tagastama Katalooniasse ka kogu kultuuri- ja kunstipärandi, näiteks Kataloonia peamiste maalikunstnike ja kirjanike tööd, mis asuvad riigi peamistes muuseumides.
Teiselt poolt on olemas erakonnad. Hispaania on alati olnud riik, nagu ka USA-s, oli 2 peamist poliitilist parteid, kelle vahel riiklik valitsus vaieldi (PSOE ja PP). Hoolimata täiesti vastupidise ideoloogiaga parteidest õnnestus neil alati saavutada arusaam ja läbirääkimised nende vahel olid "lihtsad".
Uute erakondade saabumisega on läbirääkimised saadikute kongressil muutunud palju keerulisemaks, samal ajal pingeliseks. Mis puutub erakondade vahelise mõistmise saavutamisse, siis on palju raskem kohale jõuda 2 suure poliitilise koosseisu (Podemos ja C) saabumisega, mis annavad hääle ja hääletavad kongressil.
See on tähendanud, et kui Hispaania valitsus räägib üldeelarvetest ja võetavatest meetmetest, on palju vastupidiseid märkusi, mis takistavad ja nurjavad valitsuse otsuseid. Lisaks tähendab erakondade ja nende ideoloogia vähene mõistmine parteide vahel pidevat vastasseisu ja tekib poliitiline pinge, mis ei tule riigile üldse kasuks.
Nagu Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) on öelnud, on praegused Hispaania prognoosid riigi jaoks tõesti head ja lootusrikkad, kuid neid võib suuresti mõjutada, kui valitsuse, opositsiooni, Kataloonia ja teiste sidusrühmade vahelised pinged ei lakka.