Valitsuse hinnangul ületavad kiirteede päästmise kulud 2 miljardit eurot. Päästekulude katmiseks korraldatakse maanteed riigihankele, mis võimaldab neid infrastruktuure opereerida eraettevõtetel. Aadressil Economy-Wiki.com analüüsime kiirteede päästmise põhjuseid ja kulusid.
Paljud imestavad, miks pole kiirteed lubatud lõhkuda. Tavaline on see, et riigiasutused ei tule ettevõtteid päästma, kui neil pole riigi jaoks strateegilist tähtsust. Siinkohal tulebki mängu nn avaliku halduse perekondlik vastutus (RPA).
Miks peaks kiirteid päästma?
Maanteede ehitamise eest vastutavad ettevõtted küsivad töö eest tasu ja isegi kui kiirteed lähevad pankrotti, on neid kaitstud riigiasutuste nn perekondliku vastutuse klausel. Tänu sellele klauslile saavad pankadest ja ehitusettevõtetest koosnevad kiirteede haldamise eest vastutavad ettevõtted investeeringu tagasi saada. Ja see on see, et riik on kohustatud maksma administratsioonide tekitatud kahjudest.
Mis on kiirteede pankroti põhjustanud? Vastus on lihtne. Kui selle ehitamist plaaniti, olid liikluse suhtes väga suured ootused, mida pole täidetud. Teisalt oli selle ehitamise käigus vaja sundvõõrandamise majanduslikke kulusid katta, samal ajal kui ehitustöödega kaasnesid lisakulud.
See kõik on pannud valitsuse seisma silmitsi kuludega, mis ületavad 2000 miljonit eurot. Eeldatakse, et päästmine toimub 2018. aasta jaanuaris. Olukorda ära kasutades korraldab valitsus maanteede pakkumise, et eraettevõtted saaksid neid kasutada, saades nii päästekulud kinni.
Kohtuprotsessid ja ettekanded
Valitsuse poolt Brüsselisse saadetud dokumendi kaudu kinnitab Hispaania valitsus, et RPA jõustub 2018. aasta alguses. Seega toimub nn RPA siis, kui lepingud kontsessionääridega lõpetatakse.
Arenguministeerium on juba eeldanud, et kiirteede päästmise eest makstava summa peab määrama kohtunik. Kõik see on tingitud asjaolust, et raisakotkaste fondid lükkavad kindlasti tagasi haldusasutuste pakutava hüvitise ja see protsess viib lõpuks kohtuasjani. Kõige selle põhjuseks on see, et pangad müüsid võla raisakotkaste fondidele, kes kokkuleppe saavutamiseks nõuavad kuni 5000 miljonit eurot.
Brüsselisse saadetud kirjas on täidesaatev võim optimistlik kiirteede päästmise "arve" kulude hüvitamise osas. Selle optimismi põhjuseks on see, et uued auhinnad annavad tulu, mis võimaldab katta suure osa päästekuludest.
Administratsioonide varalise vastutuse aktiveerimisega 2018. aasta jaanuaris mõjutab mõju riigieelarve puudujäägile ainult aasta algust, seega vähendatakse puudujääki 2018. aasta lõpus sellega, mis sisestatakse uuesti pakkumise kaudu.
Uue pakkumismenetluse kohta tuleb märkida, et see on avatud, see tähendab, et selles võivad osaleda kõik ettevõtted, sealhulgas samad ettevõtted, kes on käitanud kiirteid. Omakorda on Fomento valmis pakkuma 25-aastast kontsessiooni.
Tulevase võistluse jaoks on Riiklik Transpordi Infrastruktuuri Selts (Seittsa) tellinud uuringud liiklusnõudluse ja majandusliku-majandusliku tasuvuse kohta.
Ajavahemikul, mil riiklik transpordiinfrastruktuuri selts võtab endale magistraalte haldamise, vastutab ta personalikulude, tegevuskulude katmise ning vastavatest määradest tulu saamise eest.
