Anarokapitalism - mis see on, määratlus ja mõiste

Lang L: none (table-of-contents):

Anonim

Anarškapitalism on vool, mis pakub välja riigi kui majandusagendi kaotamise, maksude täieliku kaotamise, propageerides samal ajal vabaturgu, eraomandit ja mõistab hukka pettused.

Anarškapitalism on liberaalsuse majanduslik suundumus, mis tekkis 20. sajandi keskel.

Seega peab anarhokapitalismi järgi ühiskonnas vabaduse olemasolu põhinema vabaturu süsteemil. Tänu vabaturuühiskonnale on võimalik vahetusi läbi viia rahumeelselt, ilma riigi sekkumiseta. Ja just see, et anarhokapitalism peab riiki agressiivseks agendiks, kes sundvõõrandab ja kehtestab maksud, unustamata, et tal on ka võim monopolid luua ja turge reguleerida.

Majanduslikus plaanis tuleb meeles pidada, et Austria koolil on olnud oluline mõju anarhokapitalismile, millest ta võtab oma sotsiaalteaduste õppemeetodi. Sellel õpetusel on kolm põhiprintsiipi, mis on:

  1. Mittekallaletungi põhimõte
  2. Eravaldus
  3. Seadus

Mittekallaletungi põhimõte

Anarokapitalism on täielikult vägivalla vastu, seega keelab see kõik, mis inimestele ohtu kujutab. Seega käsitatakse maksude, varguste ja pettuste kehtestamist vägivallana, kuna need ohustavad isiku eraomandit.

Kõige klassikalisemad liberaalid kaitsevad riigi minimaalset osalust, milles see piirdub vaba turumajanduse toimimise ja eraomandi õiguse tagamisega. Teisalt peab riik tagama ka turvalisuse ja kaitse, kehtestades seadused, mis tagavad õigluse.

Noh, anarhokapitalistid näevad riigis agenti, kes monopoleerib vägivalda, kuna see teenib agressiivselt tulusid maksude kaudu. Seega on anarhokapitalism igasuguse riigi sekkumise vastu. Veelgi enam, anarhokapitalistid teevad ettepaneku riigi kaotamiseks.

Riigi agressiooniga silmitsi olles soovitab anarhokapitalism ettevõtlusvabadust. Nii saavad kapitalismi kaudu toimuda vahetused vabatahtlikult ja rahumeelselt.

Eravaldus

Anarhokapitalism leiab, et igal inimesel on varaline õigus oma kehale ja et iga inimene saab tööga omastada omanditeta ressursse.

Kujutame ette, et on olemas maa ilma omanikuta. Anarhokapitalismi järgi ei piisa sellest, kui saabuda ja nõuda nende vara, nii et maa omandamiseks peab olema maa töötatud. Seda nimetatakse esialgseks omastamiseks.

Seetõttu on igal inimesel õigus nautida oma tööst saadud tulu. Omandit saab omanikku vahetada aga ainult rahumeelse ja vabatahtliku vahetuse kaudu. Kui esineb mingisugust vägivalda, peetakse seda vahetust legitiimseks.

Seadus

Anarokapitalism pidas vägivaldseks ka seda, et riik monopoliseerib julgeoleku ja õigluse. Vabaturuühiskonnas on ettevõtteid, mis suudavad õiglust pakkuda ilma riigilt lähtuva ühtse ja keskse võimuta.

Eraorganisatsioonid võivad tegutseda turva- ja kaitseteenuste pakkujatena. Anarchokapitalistid kaitsevad selles mõttes, et vabaturul on ettevõtteid, kes suudavad pakkuda neid teenuseid kvaliteetsemalt ja madalamate kuludega.