Majandusliit on kõrgeima astme rahvusvaheline kaubandusleping, kuna see hõlmab osalevate riikide majanduspoliitika täielikku ühtlustamist. Seda eesmärgiga saavutada lähenemise ja ühinemise olukord.
Integreerimise seisukohalt oleks majandusliit samaväärne kõige arenenuma vormi või viisiga, kuna selle tulemusel luuakse kahe või enama riigi vahel ühisturud ja kaotatakse suur hulk tõkkeid.
Nimetatud majanduse ühtlustamise protsess hõlbustab liikmesriikide ettevõtete või pereliikmete vaba liikumist selliste tootmistegurite osas nagu kapital või tööjõud ning stimuleerib seetõttu importi ja eksporti.
Kindla majandusliidu loomisel saadaolevate mitmete vahendite seas räägime eelarve- ja rahapoliitika ühtlustamisest või integreerimisest. Liikmesriigid loovutavad osa oma volitustest nendes küsimustes vastutasuks selle eest, et saavad liituda selle ühinguga ja kohustuvad järgima liidu suuniseid sellistes valdkondades nagu majanduslik või poliitiline.
Lisaks ühinemisega silmitsi seisvate rahvaste loodud lähenemisele tuleb märkida veel ühte seda tüüpi rühmituste olulist omadust. Ja see on see, et mitte ainult ei kaotata nende riikide vahelisi kaubandustõkkeid, vaid samal ajal luuakse tõkked (näiteks tariifid) kolmandate riikide vastu, et stimuleerida sisekaubandust piirkonnas.
Majandusliidu näide
Seda tüüpi rahvusvahelise lähenemise ilmekaks näiteks on Euroopa Liit ja selle areng viimastel aastakümnetel kuni praeguse staatuse saavutamiseni. Tegelikult on see liit jõudnud sellise ühtlustamise tasemeni, et selle tulemusena loodi euro kui piirkonna ühisraha.
Lisaks asutati finants- ja majandusorganisatsioonina Euroopa Keskpank ning riikide vahel kehtestati fikseeritud vahetuskursid.
Teine näide võib olla Ameerika Ühendriikide oma, millel on need omadused ka dollari ja föderaalreservi puhul.
