Saaja on see, kes võtab saadetisel vastu teise isiku (füüsilise või juriidilise) kauba. Seda eesmärgiga pakkuda neid tooteid üldsusele, hoides osa müügist vahetuses.
Teisisõnu saab kaubasaaja tooteid kolmandalt isikult, nimega kaubasaaja, ja kui tal õnnestub neid turule viia, saab ta vahendustasu.
Saaja peab pärast määratud tähtaega tagastama saatja müümata kauba.
Tähelepanu tuleb pöörata veel sellele, et kaubasaaja ei peaks saajale ettemakseid tegema. See tähendab, et ta on kohustatud arvestama ainult tehtud müügiga.
Lisaks ei ole maksed, mida kaubasaaja peab kaubasaajale maksma, mitte iga kord, kui müüki tehakse, vaid igal kindlal ajal, näiteks kuus või nädalas.
Kaubasaaja näide
Kujutagem ette, et saatelepingu kaudu toimetab kingatootja oma kaubad kingapoodi, millel on linnas erinevad asukohad.
Mõlemad lepingupooled lepivad kokku, et kaubasaaja (pood) hoiab 45% kauba müügist, ülejäänud osa läheb aga tootjale (kaubasaaja).
Osa saatelepingust on ka see, et pood teeb vastavad maksed ja teeb kaubasaatjale raamatupidamist iga kahekümne päeva tagant.
Kaubasaaja rahvusvahelises kaubanduses
Rahvusvahelises kaubanduses on kaubasaaja isik (füüsiline või juriidiline), kes esineb kauba saajana. See ametlikes veodokumentides.
See tähendab, et kaubasaajal on õigus oma lõppsihtkohta jõudes nõuda toodet või esemepartiid. Seega on ta tolliasutuses saadetise omanik.
Rahvusvahelise kaubanduse valdkonnas võib kaubasaaja olla ka see, kes esindab sadamates reederit või laevafirmat. Esimene on laeva omanik ja teine, kes kasutab seda äritegevuseks.
Seega vastutab kaubasaaja haldusküsimuste eest, nagu kauba saatmine, võib-olla palgata lastiettevõte ja väljastada dokumendid, et saaja saaks selle kätte.
