Öeldakse, et ettevõttel on turul valitsev seisund, kui ta suudab tegutseda sõltumatult konkurentidest, tarnijatest, turustajatest ja isegi lõpptarbijast.
Turgu valitseva seisundiga ettevõttel on suur turujõud, nii et see suudab konkurentsi stsenaariumi korral tõsta hindu, müüa madalama kvaliteediga tooteid või vähendada innovatsiooni taset.
Kuidas tehakse kindlaks, kas ettevõttel on turgu valitsev seisund?
Puudub üldtunnustatud metoodika selle kohta, kas ettevõttel on selline positsioon või mitte.
Erinevate riikide ja üksuste jaoks on peamine muutuja turuosa. Nii leiab näiteks Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD), et ettevõttel on valitsev seisund, kui see hõlmab olulist osa turust, mis on palju suurem kui tema konkurentidel.
OECD märgib, et oluline turuosa peab olema vähemalt 40%.
Vaatamata eelnevale, tuleb arvestada ka muude teguritega. Näiteks analüüsib Euroopa Komisjon järgmisi muutujaid:
- Olulise rajatise olemasolu.
- Juurdepääs tehnoloogia arengule.
- Eelisjuurdepääs sisenditele või rahastamisele.
- Ostjate jõud.
- Mastaabisääst ja ulatus.
- Turule sisenemise tõkked.
- Toote eristamine.
- Võimalik konkurents.
Domineerimine ja monopoolne positsioon
Turgu valitsevas seisundis olev ettevõte tekitab konkurentsiasutustes muret, kuna see võib tõsta määrasid üle konkurentsi taseme ja negatiivselt mõjutada tarbijaid.
Selles mõttes sarnaneb domineeriv ettevõte monopoliga, kuna see võib mõjutada turuhinda.
Kuid erinevalt monopolist seisab domineeriv ettevõte silmitsi väikeste konkurentidega, keda sageli nimetatakse välisseadmeteks. See kehtib näiteks Amazoni või Google'i kohta.