Ühine tollitariifistik on tariifsete eeskirjade kogum, mille ühenduse territoorium kehtestab ja kohaldab osana seda tüüpi kaubanduslepingu osaliste sõlmitud majandusliidust.
Seetõttu eeldab see ülejäänud riikidele ühise tariifi loomist ja liikmete seas varem kehtinud tollimaksude kaotamist.
Kolmandate isikutega kaupade ja teenuste kaubanduses kehtestatud sätete kaudu võidavad kokkuleppeosalised riigid omavaheliste tingimuste paranemisest. See on teie majandussuhete hõlbustamine. Seega tähendab ühise tollitariifistiku olemasolu nende õiguste vormistamine, mis neil riikidel on impordi ja ekspordi suhtes nende ühisel tolliterritooriumil ja kolmandate isikute vastu.
Selle määruse peamine eesmärk on luua omamoodi ühine välistariif. Tariif, mis reguleerib ülejäänud riikidele makstavaid tollimakse ja makse. Samamoodi saab territooriumide vahelise majandusliku ühinemise protsessis ühise tariifipoliitika kehtestamine majanduspoliitika põhivahend. Eriti sellistes küsimustes nagu kauba import.
Ühise tollitariifistiku loomist hõlmavate meetmete laad hõlmab lisaks jagatud välistariifide kehtestamisele ka ühiste kaupade ja teenuste klassifitseerimise reegleid. Samuti veel üks seeria meetmeid, näiteks dumpinguvastased meetmed ja paljud muud liikmesriikide kaitsemehhanismid.
Euroopa ühine tollitariifistik
Euroopa Liidu (EL) poolt kolmandate isikute suhtes kehtestatud tariif on hea näide seda tüüpi rahvusvahelise kaubanduse reguleerimisest.
Kui Euroopa edenes ühisturu loomisel ja arendamisel, kaotasid liikmesriigid omavahel tollimaksud. Selleks võetakse vastu ühine tollitariifistik kolmandate isikute suhtes alates 1968. aastast. Tariif, mis on tänaseni arenenud ja muutumas ning mille ülesehitus põhineb kaupade nimetamise ja kodifitseerimise harmoneeritud süsteemi või harmoneeritud süsteemi rahvusvahelisel konventsioonil (harmoneeritud System, HS, inglise keeles).