Valitsusväline organisatsioon (MTÜ)

Lang L: none (table-of-contents):

Valitsusväline organisatsioon (MTÜ)
Valitsusväline organisatsioon (MTÜ)
Anonim

Valitsusväline organisatsioon (MTÜ) on eraõiguslik organisatsioon, mis oma põhikirjast lähtudes ei saa, kuigi neil on eeliseid, neid organisatsiooni kontrollivatele inimestele jagada, ning seetõttu tuleb neid kasutada kas eesmärkide saavutamiseks või abi inimestelt, kellel puudub valitsusvälise organisatsiooni üle kontroll.

Peame meeles pidama, et hoolimata asjaolust, et mõiste "valitsusväline" viitab kõigile neile organisatsioonidele, mis ei kuulu valitsuse koosseisu. Mõistet kasutatakse viidates neile, mis lisaks sellele, et nad ei kuulu valitsusasutustesse, ei ole kasumi eesmärgil. Seetõttu ei kuulu ettevõte (mis on valitsustest sõltumatu) selle kontseptsiooni alla, kuna see on organisatsioon, millel on kasumimotiiv.

MTÜ tüübid

Valitsusväliseid organisatsioone (vabaühendusi) on erinevat tüüpi, kuna neid saab tegeleda väga erinevate tegevustega.

Nende teostatavate tegevuste põhjal saame eristada järgmist:

  • Arendusvabaühendus (ONGD): Selle eesmärk on teostada rahvusvahelise arengukoostöö põhimõtete ja eesmärkidega seotud tegevusi. Seda tüüpi vabaühenduste näiteks on Oxfam intermon, mis viib arenguprogramme läbi maailma erinevates riikides.
  • Sotsiaalse tegevuse MTÜ: Selle algatused on suunatud sotsiaalteenustega seotud aspektidele: sellesse klassi kuuluks ka ONCE, mille eesmärk on puuetega inimeste sotsiaalne kaasatus.
  • MTÜ inimõiguste (ja rahu) eest: Tegevus on suunatud inimõiguste kaitsmisele ja / või toime pandud rikkumistest teatamisele. Amnesty International või Save the Children on sedasorti vabaühenduse näited.
  • Keskkonnaalane vabaühendus: Nad viivad ellu teadlikkust tõstvaid tegevusi keskkonna ja säästva arengu kasuks. Greenpeace on hea näide.

Kuidas vabaühendusi rahastatakse?

Ilma rahastamiseta ei saaks vabaühendused oma algatusi ellu viia, kuid nad saavad otsustada, kust nad seda soovivad.

Sellega seoses on nende organisatsioonide peamisteks rahastamisallikateks liikmete makstud liikmemaksud, oma toodete müük, raha kogumise ürituste organisatsioonid ning ettevõtete ja valitsusasutuste annetused.

Ehkki kõige tavalisem on see, et vabaühenduste rahastamisallikate päritolu on „segunenud”, on mõned neist otsustanud end rahastada ainult erasektorist pärit allikate kaudu. Nii tagavad nad avaliku võimu suhtes oma sõltumatuse säilimise. See on näiteks Greenpeace'i juhtum. Teised sõltuvad üksnes valitsusasutuste, kas rahvusvaheliste või riiklike (või mõlema) toetustest.