Ühtekuuluvusfond - mis see on, määratlus ja mõiste
Ühtekuuluvusfond on Euroopa Liidu loodud fond. Selle eesmärk põhineb keskkonnaalaste projektide rahastamisel ja üleeuroopaliste transpordivõrkude loomisel.
Euroopa Liit lõi Ühtekuuluvusfondi 1994. aastal. Selle abi on suunatud selge keskkonnaalase iseloomuga projektide rahastamisele ning üleeuroopalise transpordivõrgu loomiseks vajalikule infrastruktuurile.
Nimetatud abi on ette nähtud neile kandidaatriikidele, mis vastavalt nende rahvamajanduse kogutulu (RKT) tasemele näitavad näitajat, mis on alla 90% Euroopa Liidu keskmisest.
Selle fondi peamine eesmärk on vähendada sotsiaalmajanduslikke erinevusi ja asümmeetriat liikmesriikide vahel. Lisaks Euroopa Liidu moodustavate riikide säästva arengu edendamisele.
Ühtekuuluvusfondi ajalugu
Ühtekuuluvusfond on fond, mille lõi Euroopa Liit. See fond loodi 1994. aastal Maastrichti lepingu allkirjastamisega. Fond, mis loodi kavatsusega, et Euroopa Liidu rikkaimad riigid toetaksid majandusintegratsiooni ja kaasava arengu huvides kõige vähem ressurssidega riikide arengut.
Nii võiksid kõik liikmesriigid saada sellist abi. Noh, vastavalt lepingule oleks vähemate ressurssidega riikidel tänu sellele abile suurem majanduslik võimekus. Sel viisil võimaldades neil riikidel pärast nende arengut osta ja importida kaupu ja teenuseid nendest riikidest, kus on rohkem ressursse. Seega, luues ühisturu, kus Euroopa Majandusühenduse liikmed saaksid luua omavahelisi kaubandussuhteid.
Suure majanduslanguse kriisiajal aastatel 2008–2012 jõudis Ühtekuuluvusfond uutele lepingutele. Kokkulepped, mille eesmärk põhines meetmetel, mis kiirendasid nii liikmesriikide kui ka vähem arenenud piirkondade lähenemist. Sel viisil paraneb majanduskasv ja tööhõive, mida kriisi mõjud nii halvendasid.
Nende põhimõtete kohaselt kehtestas Euroopa Liit, et fondi osalemise ülemmääraks liikmesriikide kaasrahastatud riiklikes kulutustes tuleks kehtestada 85%.
Milliseid tegevusi Ühtekuuluvusfond teeb?
Ühtekuuluvusfondi suhtes kehtivad programmitöö, juhtimise ja järelevalve eeskirjad, mille ERF ja ESF kehtestavad ühissätete määruse kaudu.
Alates 2014. aastast on Ühtekuuluvusfond toetanud selliseid riike nagu Rumeenia, Tšehhi Vabariik, Portugal, Poola, Malta, Leedu, Läti, Ungari, Kreeka, Eesti. Sloveenia, Slovakkia, Küpros, Horvaatia ja Bulgaaria.
Toetus, mille kapital on olnud ligi 64 000 miljonit eurot. Kapital, mis on eraldatud järgmiste tegevuste edendamiseks:
- Üleeuroopaliste transpordivõrkude arendamine. Infrastruktuuriprojektide rahastamise kaudu Euroopa ühendamise rahastamisvahendi raames.
- Keskkond, samuti keskkonnaprojektid. Selles mõttes on infrastruktuur, mis edendab energiaressursside parimat kasutamist, samuti taastuvenergia edendamine.
Seega, kui riigid ei järgi Euroopa nõudeid, samuti eelarvedistsipliini, võib need vahendid nõukogu enamuse taotlusel peatada.
