Majandus- ja finantssfääris kasutatakse sõna mittelikviidne vara kirjeldamiseks, mida on raske kiiresti osta või müüa.
Likviidsus tähendab teisisõnu, et kõnealust kaupa ei saa kiiresti rahaks muuta. Seda juhul, kui müüja pole nõus tegema väga olulist hinnasoodustust.
Likviidsus võib olla põhjustatud sellistest teguritest nagu madal nõudlus või väga väike turu suurus. Seega on ostjat raske leida.
Teine mittelikviidne tähendus
Likviidsust saab omistada ka võlale, kui konto või arve summa pole veel määratletud. Selle põhjuseks võib olla kohustuse kvantifitseerimise raskus, sest see on väga keeruline mõiste, näiteks hüvitis, mida kindlustusandja peab maksma hinnanguliste kahjude eest pärast loodusõnnetust.
Igal juhul on mittelikviidne kohustus see, mille summa ei ole veel kindlaks määratud ja seetõttu on see tühistamise ootel.
Mittelikviidsed varad ja kohustused
Varasid saab liigitada ka vastavalt bilansis olevale likviidsusele. Seega on need mittelikviidsed tuntud kui põhi- või pikaajalised varad.
Põhivara on näiteks kinnisvara, kuna seda on raske kiiresti müüa. Meil on ka pikaajalisi investeeringuid, mille idee on hoida neid kauem kui aasta enne algkapitali taastamist.
Samamoodi on mittelikviidsed kohustused pikaajalised. Selles grupis on võib-olla kõige tüüpilisem konto pikaajaliste kohustuste puhul, milleks on laenud, mille periood on pikem kui üks aasta.
Tuleb märkida, et ettevõte võib olla mittelikviidne, kuid kasumlik. Viimane juhtub siis, kui ettevõte kajastab kasumiaruandes positiivset tulemust. Rahavoogudes on see aga vastupidine, näidates negatiivset saldot.
Viimane võib ettevõttele tekitada probleeme võimalike hädaolukordade ning jooksvate või igapäevaste kuludega, näiteks kontoris igapäevaselt vajalike materjalide ostmisega.
