Riiklik koguhoid (ANB) on avaliku ja erasäästu summa. See näitab ressursside hulka, mida riik peab investeerima iseendasse või mujale maailma.
Teisisõnu on rahvuslik koguhoid kokku kogutud summa, mis riigis teatud aja jooksul tekib. See periood on tavaliselt üks aasta.
Pealegi, kui see arvutatakse voolu muutuja põhjal, on see ka voolu muutuja. See tähendab, et kogurahvatulu viitab perioodile ja ainult sellele perioodile.
Riikliku kogumahu säästmise valem (ANB)
Rahvamajanduse koguhoiust määratletakse ka kui rahvamajanduse kogutoodang (RKT) miinus tarbimine (see on kõige sagedamini kasutatav valem):
Rahvamajanduse koguhoid (ANB) = RKT - C
Olemine RKT = SKT + NRN - ERR
- SKT = Sisemajanduse koguprodukt.
- RNN = Kodanike sissetulek välismaal.
- RNE = Sissetulek, mille välismaalased saavad riigi territooriumil.
Väga tavaline on brutosäästu arvutamine SKP suhtena. See suhe mõõdab rahvamajanduse kogutulu, millest on lahutatud kogutarbimine pluss netosiirded.
Rahvamajanduse koguhoiuse (ANB) tõlgendamine
Rahvamajanduse koguhoid võimaldab meil näha kogu bilanssi, mille majandusagendid säästmisele eraldavad, ja see on majanduse toimimise majanduslik näitaja, kuna see võimaldab arvutada keskmist säästu inimese kohta ja võrrelda seda teiste riikidega. Lisaks võimaldab see näha ühiskonna teadlikkuse taset võimalike tulevaste ettenägematute olukordade taustal. See omakorda näitab ressursside hulka, mida riik saab eraldada kindla heaoluriigi ülesehitamiseks ja produktiivsete investeeringute tegemiseks nii riigis kui ka välismaal.
Rahvamajanduse kogutarbimist võrreldakse riigi kogutarbimisega, et näha, kuidas inimesed oma majanduslikku olukorda planeerivad, ja analüüsida selle mõju majandustegevusele, kuna säästude ületamine ei oleks riigile hea, sest see piiraks tarbimist ja seetõttu selle majanduse ning suuremat tootmist tootvate ettevõtete ja tootlike ettevõtete tootmisahel, mis aitab kaasa tööhõive tekkele.
Leiate ajakohastatud teavet siin.