Kolmanda taseme allikas on üks erinevatest teabeallikate tüüpidest. See annab täpsustatud teavet, mis on saadud esmastest ja teisestest allikatest.
Kolmanda taseme teabeallikas on seega segu esmase ja teisese allika vahel koos filtreeritud teabega selle edastamiseks lugejale või uurijale.
Seda tüüpi font on kõige vähem levinud. See koondab esmastest ja teisestest allikatest kogutud teavet, puhastab neid ja palub neid konsultatsiooniks.
Seda tüüpi teavet leidub väga sageli õpikutest, entsüklopeediatest või Interneti-portaalidest, kus kogutakse kogu olemasoleva teabe süntees ja paljastatakse allikad, kust see on välja võetud. Lihtsaid akadeemilisi ülesandeid, näiteks lõpliku kraadi projekti, võiks pidada ka kolmanda taseme teabe allikaks.
Kolmanda astme allika omadused
Kolmanda astme allika peamised omadused hõlmavad järgmist:
- See on teave, mille oleks võinud välja võtta originaaldokumendist või mõnest teisest, mis sellele viitab.
- Seda saab esitada erinevates vormingutes.
- Koguge uuritud küsimusest eraldatud teavet.
- Selle teabe on välja töötanud erinevad inimesed, kuna see on teabekogum, mis on saadud erinevatest esmastest ja teisestest allikatest.
- See teave on võltsitud, kuna see on eksponeeritud nii, nagu autor seda väljendas, lisaks sellele, et arvestati järgnevates uurimistes osalevate erinevate autoritega.
- Need ei ole uurimise otsesed tõendid, vaid pigem toetavad seda.
Teabeallikad
Lisaks kolmanda taseme allikale peame esile tõstma veel kahte tüüpi teabeallikaid, isegi asjakohasemaid kui mainitud.
Need kaks allikat on: esmane ja sekundaarne.
- Peamine allikas: See on üks erinevat tüüpi teabeallikaid. See annab uut ja originaalset teavet, mis on uurimistöö või intellektuaalse töö tulemus.
- Sekundaarne allikas: See on üks erinevat tüüpi teabeallikaid. See pakub teavet, mis on korrastatud, töödeldud, kolmanda osapoole analüüsi, tõlkimise või esmase allika kaudu saadud teabe ümberkorraldamise tulemus.
Kolmanda taseme allikate näited
Mõiste mõistmise lõpetamiseks vaatame mõningaid näiteid selle kohta, mida akadeemiline ringkond kolmanda taseme allikana käsitaks:
Vikipeedia
Vikipeedia on hea näide kolmanda taseme teabeallikast. See koondab teavet, mis on välja võetud originaalteostest, samuti nendega seotud uuringuid. Seetõttu on see teave segu esmaste ja teiseste allikate vahel, mis paljastab teavet, nagu me ütlesime, filtreeriti ja järjestati.
Kujutame ette mõnda artiklit, mida sellel veebisaidil kuvatakse. Me räägime korrastatud teabest, milles on osalenud mitu toimetajat ja mis pärineb erinevatest allikatest.
Kõrgkooli käsiraamatud ja õpikud
Ülikooli käsiraamatud ja õpikud on veel üks näide kolmanda taseme allikast. Enamasti näitavad need primaarsete ja teiseste allikate järjestatud kogumit, mis esitatakse õpilastele hõlpsalt ja kättesaadavalt teabe edastamiseks korrapäraselt.
Kujutage ette raamatut, mida me koolis matemaatikas kasutame. See raamat on koostatud paljudest matemaatilistest teooriatest ja tehnikatest, mis pärinevad esmastest ja teisestest allikatest.
Kokkuvõtted ja ajakavad
Kokkuvõtted ja ajagraafikud on uus näide kolmanda taseme teabeallikatest. Need kokkuvõtted ehk kronoloogiad näitavad korrapäraselt ja tähendusrikkalt teavet, mis on saadud esmastest ja teisestest allikatest. Need kokkuvõtted ja kronoloogiad väljendavad teavet omamoodi lühidalt ja meelelahutuslikult.
Kujutame ette tüüpilist kokkuvõtet, mida tunnis teeme. See kogub kokkuvõtlikku teavet teema kohta, mida peame uurima, kuid väljendab seda viisil, mis aitab meil seda paremini mõista.