Ühiku väärtus on summa, mis määratakse igale üksusele eraldi. Võime viidata kauba hinnale või maksumusele.
Teisisõnu on ühiku väärtus see, mis omistatakse kaubale nii selle turumäära määramisel kui ka tootmiskulude arvutamisel.
Ühelt poolt on meil siis olemas ühikuhinna mõiste. See kuvatakse maksekviitungitel tavaliselt ilma käibemaksu lisamata.
Seega näidatakse toote ühiku väärtus, mis korrutatuna ühikute arvuga annab vahesumma. Selle summa põhjal arvutatakse lõpuks tasumisele kuuluv maks ja tehingu kogusumma.
Näide ühiku väärtusest hinnas
Kujutame näiteks ette, et inimene on ostnud 20 ühikut leiba ja makseleht näitab tehingu kokku 12 euro eest. Kui eeldame, et käibemaks on 14%, siis milline oleks iga leiva ühikuväärtus?
Kõigepealt arvutame vahesumma (S):
S * 1,14 = 12
S = 12 / 1,14 = 10,52
Seejärel jagame vahesumma ühikute arvuga:
10,52 / 20 = 0,5265 eurot ehk 52,65 eurosenti.
Ühiku maksumus
Ühiku väärtust saab arvutada ka siis, kui viidata tootmiskuludele. Selleks peame arvestama kõigi kuludega, nii fikseeritud (mis ei sõltu ühikute arvust), nagu masinate rentimine, kui ka muutujatega, näiteks tootmises kasutatavate sisenditega.
Samuti võidakse lisada müügi- ja halduskulud, näiteks reklaamikulud. See, kuigi need ei kuulu otseselt tootmisprotsessi.
Oletame, et näiteks eelmise näite pagaril on järgmised kulud päevas:
- Püsikulud: 20 eurot
- Muutuvad kulud: 1 000 eurot
- Haldus- ja müügikulud: 500 eurot
Samuti eeldame, et päevas toodetakse 3100 leiba. Niisiis, iga leiva ühikuhind on:
- Kogukulud: 1 000 + 20 + 500 = 1 520 eurot
ühiku maksumus: 1 520/3100 = 0,4903 eurot ehk 49,03 eurosenti.