Tõmbe strateegia põhineb turundustegevustel, mille eesmärk on meelitada tarbijat brändi juurde. Tavaliselt on see suunatud lõpptarbijale, seega vastupidiselt tõukestrateegiatele on see ülespoole suunatud, kuna see läheb tootjalt keti viimase elemendi, kasutajani.
Tõmbamisstrateegiad hõlmavad tarbijale suunatud reklaami- ja turunduskampaaniate loomist ning neid töötatakse tavaliselt ette kindlaksmääramata ajavahemikuta. Sel põhjusel on suurtes ettevõtetes tavaline kasutada seda tüüpi tegevust.
Seetõttu on mõistetav, et see on kõige brändikesksem strateegia. Tarbija poolt ettevõtte vajaduse tekitamise kaudu otsivad nad oma tooteid väikestest ja suurtest kauplustest või üha enam digitaalsete platvormide kaudu. Sel põhjusel vastutavad ettevõtted selliste reklaamitööde eest, mis neid otsinguid leiavad.
Tõmbe strateegiate omadused
Nagu juba öeldud, on pull-tüüpi strateegiad tavaliselt seotud kommunikatsioonitööga, sest nende peamine eesmärk on taotleda brändi või selle toodete avalikkuse tunnustamist. Sel põhjusel on tavaliselt soovitatav kujundada turundussegu, mis ühendaks tõukejõu strateegiad, kuna koos toimides on võimalik seda eesmärki saavutada ja selle tulemusi aja jooksul laiendada.
Arvestades kommunikatsioonimaailma märkimisväärseid edusamme, on digitaalsel ajastul kommunikatsiooni- ja turundustegevuste läbiviimisel ning tõmbestrateegiate kujundamisel saadaolevad ressursid mitmekordistunud. Blogide, e-posti või sotsiaalvõrgustike kasutamisest on saanud toote reklaamimise ja müümise põhivahend.
Teine seda tüüpi strateegia eesmärk on see, et tarbija tunneb end tootega samastatuna ja saab selle püsivaks kasutajaks. Nii otsustavad toodete tarnijad (kauplused, kaubamajad on näited) suurema müügi saavutamiseks neid varuda. Sel moel võib tõmbestrateegia mõjutada ka jaotuskanalite käitumist, hoolimata sellest, et strateegia on loodud lõpptarbijale.
