In dubio pro reo on kriminaalõiguses kasutatav õiguspõhimõte, mis soosib väidetavat kuriteo toimepanijat, kui tema süü tõendamiseks pole piisavalt tõendeid.
Seda õiguspõhimõtet kasutatakse kriminaalmenetluses. Kui kohtunikul on põhjendatud kahtlusi tõendite osas, mis tegelikult näitavad kuriteo toimepanija süüd, peab ta seda põhimõtet rakendama ja ta õigeks mõistma. See on latinism ja pärineb Rooma seadustest.
See on põhiõiguse avaldus põhiseaduslikes kohtuprotsessides: süütuse presumptsiooni põhimõte. "Kõik on süütud, kuni pole tõestatud vastupidist."
Selle põhimõtte kasulikkus on tagada õiglane protsess ja järgida kõiki menetlustagatisi. Seega juhtudel, kui tõenditest ei piisa, ei pruugi kohtu alla antavat isikut süüdi mõista.
In dubio pro reo omadused
Selle põhimõtte peamised olulised märkused on:
- Kuigi see ei ole karistusseadustikus sõnaselge õigusnorm, peetakse seda kohustuslikuks normiks.
- Seda ei saa kasutada tõendite hindamiseks süüdistatava kasuks, vaid pigem selleks, et vältida süüdimõistmist isikul, kellel puuduvad vajalikud vastupidised tõendid.
- Seda põhimõtet saavad kasutada ainult kohtunikud ja kohtud.
- Kuigi see on süütuse põhimõtte ilming, ei ole need ühesugused. Süütuse põhimõte, kui see kuulub normatiivkogusse ja on põhiõigus.
- See põhimõte kohustab meid fakte tõendama piisavate tõendite ja sellise üksuse abil, mis tõendab kohtualuse süüd.
- Seda põhimõtet tuntakse mõnikord mõistliku kahtluse põhimõttena.
- Seda kasutatakse ainult siis, kui süütuse presumptsiooni pole ümber lükatud.
In dubio pro reo põhimõtted
Millistel põhimõtetel dubio pro reo põhineb?
- Seaduslikkus: Sellel põhimõttel on selge tähendus, mis tähistab kõiki demokraatlikke riike. Kedagi ei saa kohtu alla anda ega karistada, kui kuritegelik käitumine ja sellega kaasnev karistus ei ole seaduses sätestatud.
- Kriminaalne tagasiulatuva jõu puudumine: Kui kriminaalnorm halvendab süüdimõistetu olukorda, kes on juba kohtu all mõistetud varasema soodsama normiga, ei kehti tema olukorda halvendav uus kriminaalnorm. Inimeste üle otsustatakse kuriteo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi.