Maksureform on riigi või territooriumi tehtud muudatus maksualaste õigusaktide mõistes. Reformi kaudu muudetakse maksusüsteemi kehtestatud erinevaid norme, eesmärgiga luua süsteemile uus struktuur.
Maksureform on teisisõnu protsess, mille käigus muudetakse, muudetakse territooriumi valduses olevaid maksureegleid. Selle reformi käigus ja pärast vajalike toimingute tegemist muudetakse riigi või territooriumi maksuseadusi. Selle eesmärk on luua uus maksusüsteem, sõltuvalt eesmärgist, mille jaoks reformi taotletakse. Selleks tuleb normi muuta seadusandliku võimu kaudu. Tehtud muudatused peab aga välja kuulutama täitevvõim.
Lisaks on maksureform tavaliselt tihedalt seotud kohtumuudatustega, kuna nii kehtestatud maksud kui ka trahvid on kehtestatud seadusega. Iga maks tuleb koguda ja täpsustada kehtivates õigusaktides.
StruktuurireformMiks viiakse läbi maksureform?
Maksureformi väljatöötamiseks on palju kriteeriume. Üldiselt on selle peamine eesmärk muuta kogu maksusüsteemi, mis konkreetsel territooriumil on, luues selle asemele uus süsteem. See tähendab maksusüsteemi moodustavate seaduste muutmist, muutes maksusüsteemi väärtust ja kehtestatud reegleid, mis kehtestavad kehtiva seaduslikkuse territooriumil.
Maksureformi ei tohiks läbi viia üksnes maksusüsteemi muutmise vajaduse tõttu. Noh, mitmel korral rakendatakse maksureformi uute maksude kehtestamiseks, mida nad soovivad rakendada. Ka vastupidisel juhul tühistada kõik kehtivad maksud või määrused.
Maksureformi ja maksupoliitika erinevus
Kuigi need on kaks mõistet, mis näivad esindavat ühte ja sama, räägime siiski kahest väga erinevast asjast. Maksureform on ühelt poolt integreeritud eelarvepoliitikasse. Noh, see on fiskaalpoliitika, mis määrab nii-öelda maksustamise, mille riik vastu võtab. Nii maksustamine kui ka vajalik reform, mida maksusüsteem nõuab kavandatud eelarvepoliitika elluviimiseks.
Seetõttu viitab maksureform, nagu me mainisime, valitsuse edendatud muudatusele territooriumi maksusüsteemis. Kui teisest küljest on eelarvepoliitika majanduspoliitika haru, mis vastutab maksusüsteemi ja ka riigi kulutuste konkreetse eesmärgi jaoks konfigureerimise eest.
Maksureformi näide
Et saada aimu, mida see mõiste praktikas tähendaks, toome näite sellest, mida võiks pidada maksureformiks territooriumil.
Riik otsustab, et ta soovib rahakassasse rohkem raha eraldada, kuna tema kulupoliitika raames luuakse uued avaliku sektori kulutused. Selleks soovib riik seda kulu korrigeerida suurema sissetulekuga, mis tuleneb süsteemis kasutusele võetavast uuest maksust, mille ettevõtted maksavad.
Selleks esitab riik oma reformiettepaneku. Selle esitamise järel kiidavad heaks kõik parlamendiliikmed. Seega läheb see üle seadusandlikule võimule, kes tutvustab muudatusi seaduses, mille hiljem kuulutas välja täitevvõim. Selle uue seadusega on kehtestatud, et ettevõtted, kes arve esitavad kohustuse alusel üle miljoni euro, peavad maksma 2% oma sissetulekust.
Seega loetakse maksureformiks seadustes kehtestatud muudatus, mille suhtes kohaldatakse rida määrusi. Ja see pole see, et peate maksusüsteemi tervikuna muutma, kuna need võivad olla nii muudatused, mis toovad sisse väikese muudatuse, kui ka asendused, mis integreerivad uue maksusüsteemi.