Ettevõtte sotsiaalne vastutus (CSR) on määratletud kui ettevõtte kohustus suunata oma tegevused sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase paranemise panusele.
Seetõttu on see eetiline vastutus. Viimastel aastatel on see järjest suurenenud tänu ühiskonna kasvavale teadlikkusele vajadusest, et ettevõtted pööraksid erilist tähelepanu sotsiaal- ja keskkonnaküsimustele.
Selles mõttes on vaja rõhutada, et just tänu eetiliste tegevuste buumile on koostatud arvukalt tekste, mis julgustavad ja aitavad ettevõtteid kohustuste täitmisel. Nende hulgas paistab silma roheline raamat, Euroopa Komisjoni koostatud dokument, mis sätestab ettevõtete sotsiaalse vastutuse standardid.
Lisaks on üha enam välja tulemas heade tavade koodeksid. Selles mõttes nagu hea valitsemistava koodeks, aga ka veel üks dokumentide ja lugemiste seeria, mis neid probleeme lahendab. Kõiki neid eesmärgiga edendada selliseid aspekte nagu läbipaistvus või vastutus.
Selles kontekstis annavad riiklikud, piirkondlikud või kohalikud asutused ettevõtetele soovitusi ettevõtete sotsiaalse vastutuse kohta. Heade finantstavade edendamiseks on omakorda palju algatusi. Need tekkisid ennekõike pärast 2008. aasta kriisi. Näitena võib tuua CFA instituudi edendatud programme.
Kuid kõik need juhtimisstandardid ja mudelid on vabatahtlikud. Seetõttu on igal ettevõttel vabadus neid omaks võtta või mitte.
Mõnel juhul, näiteks hea valitsemistava koodeksis, peab ettevõte aga oma tegevust põhjendama, kui ettevõte ei soovi neid kohustusi täita.
ÄrieetikaKuidas saab mõõta ettevõtete jätkusuutlikkust?
Nagu me juba mainisime, on ettevõtete sotsiaalse vastutuse meetmed vabatahtlikud. Nii et on ettevõtteid, mis on üha vähem jätkusuutlikud kui teised, kuid kuidas teada saada, millised on kõige jätkusuutlikumad?
Dow Jonesi jätkusuutlikkuse indeks (DJSI) on ülemaailmne etalon jätkusuutlikkuse valdkonnas. Selle ülesandeks on börsiettevõtete käitumise analüüsimine sellest vaatenurgast.
Iga päev noteeritav indeks, mis koosneb praegu 342 ettevõttest, määrab iga analüüsitava ettevõtte jaoks vajalikud kriteeriumid jagatuna kolmeks dimensiooniks: majanduslik, sotsiaalne ja suhe keskkonnaga. Nad analüüsivad muu hulgas selliseid tegureid nagu ettevõtte juhtimine, kriisi- ja riskijuhtimine, käitumisjuhendid, keskkonnasäästlikkus, ökotõhusus, jätkusuutlikud investeeringud, inimkapitali arendamine, filantroopia.
Kui iga ettevõtte jätkusuutlikkust on hinnatud, on edetabeli tipus kõige säästvama tegevusega ettevõtted.
DJSI pole siiski ainus jätkusuutlikkuse indeks, kuna on ka teisi, näiteks FTSE4 Good. See Londoni börsi loodud indikaator hõlmab ettevõtteid, kes vastavad sellistele nõuetele nagu keskkonnasäästlikkuse nimel tegutsemine või universaalsete inimõiguste kaitsmine.