Kameralism on majandussuund, mis on suunatud territooriumi halduskorraldusele. See keskendub stiimulite rakendamisele sama majanduskasvu jaoks. Omakorda peetakse seda praeguse riigi haldusjuhtimise aluseks.
Alates selle algusest on kameralism kommertsliku teooriana ühendanud majanduslikke ja poliitilisi tavasid, mis on suunatud eri riikide haldusjuhtimisele. Sel moel on see hõlmanud majanduslike ja poliitiliste mudelite väljatöötamist, mis stimuleerivad jõukuse loomist.
Kameralismiõpetus ja sellele vastav majanduse mõttekool, olid sünnist saati kiiresti ülekaalus Saksamaal ja Austrias. Pärast selle väljatöötamist eeldab kameralistliku mudeli kontseptsioon riigist, et valitseb selle praktiline nägemus, mida toetavad põhiseaduslikud seadused.
See on akadeemiline doktriin, majandusteooria uurimisobjekt. Samal ajal moodustatakse see riigi rahanduse ja riigivõimu valdkondade haldamise mudeli alusena.
Akadeemiline visioon keskendub peamiselt kameralismi mõistmisele kui avaliku halduse ja juhtimise uurimisele majanduslikust ja teoreetilisest vaatenurgast. Teisisõnu, see on juhtimisteadus.
Kameralismi ajalooline raamistik
Selle majanduslikku laadi päritolu ja ülekaal leidsid aset XVII ja XVIII sajandi vahel Saksamaal. Alati, tõstes selle nime esile saksa keeles (Kammer) ja koja juhtimise tähtsust silmas pidades.
Sel ajavahemikul kohandati Saksamaa riigi struktuur kameralistlike põhimõtete ja skeemidega. Samamoodi toimisid nimetatud territooriumi riigi rahanduse juhtimine ja haldamine.
Ehkki selle sünd kuulub Saksa ajaloo absolutistlikku perioodi, on aastate jooksul valgustusajastu ilmumine Euroopas arenenud kambrilisema mudeli suunas. Mudel, mis on suunatud kogu ühiskonna suuremale heaolule.
Kameralistliku liikumise ajalooline tähtsus
Kameralismi peetakse kaasaegse avaliku halduse eelkäija mudeliks, eriti läänes.
Samal alal konfigureeriti riigiametniku, riiklike vahendite haldaja kontseptsiooni väljatöötamine riigihaldus- ja haldussüsteemi masinavärgi põhiosaks.
Erinevate majandusliikumiste ning aja jooksul uute poliitiliste ja sotsiaalsete arusaamade arenedes on see kontseptsioon muteerunud. Eriti riigi, kapitalismi või sotsialismi suurema või väiksema sekkumise seisukohalt.
