Tegelik maksumus on see, mis ettevõttel tegelikult on tekkinud. See tähendab, et see ei ole projektsioon ega lähendus.
Lihtsamalt öeldes vastab tegelik maksumus kauba või teenuse arendamiseks juba tehtud kulutustele, mis kajastavad täpselt minevikku.
Tuleb märkida, et tegelikke kulusid ei saa arvutada enne, kui tootmisprotsess on lõpule jõudnud.
Reaalsete kulude olulisus seisneb selles, et neid teades on võimalik (võimalikult suures ulatuses) määrata optimaalsele lähedane müügihind. Nii saab ettevõte maksimeerida kasumit.
TootmiskuludReaalkulude komponendid
Tegelik maksumus sisaldab peamiselt kolme komponenti:
- Tarvikud: Tooraine või vahetooted, mida töödeldi lõpptoodanguks, mida tarbija nõudis.
- Töö: Ettevõte peab töö või teenuse tootmiseks tehtud jõupingutuste eest maksma oma tööjõu.
- Kaudsed tootmiskulud: Need on kõik kulud, mis on vajalikud ettevõtte toimingute teostamiseks, kuid mis pole otseselt seotud tootmis- või tootearendusprotsessiga. Me peame silmas näiteks vee- või elektriteenuseid või kontorirenti.
Tuleb märkida, et on olemas teatav kogus tööjõudu, mida võib pidada kaudseks tootmiskuluks, kui ei osaleta otseselt tootmisprotsessis. See kehtib näiteks töötajate kohta, kes teevad haldustööd, näiteks raamatupidamismeeskond.
Tegelik kulu versus hinnanguline maksumus
Tegelik maksumus arvutatakse pärast tootmise lõpetamist. Teiselt poolt vastab hinnanguline maksumus prognoosile, mis on tehtud enne tootmisprotsessi või ettevõtte teatud perioodi alustamist (näiteks uus iga-aastane tegevus), seades eesmärgi.
See tähendab, et tegelik maksumus on ajalooline teave, samas kui hinnanguline maksumus on prognoos. Seega saab mõlemat mõistet võrrelda, et teha kindlaks, kas ettevõte on kavandatud eesmärgi täitnud.
Vaikimisi kuludKulude arvestusKogumaksumus
