Suundumuse ülejääk on avaliku sektori ülejäägi komponent, mis tuleneb majanduslikust olukorrast ega ole vastus riigi valitsuse fiskaaltegevusele.
Seda tuntakse ka kui trenditüüpi avalikku ülejääki. Omakorda on trendiülejääk koos oma äranägemisel ülejäägiga konkreetse riigi struktuurse ülejäägi komponent. See ilmneb siis, kui sissetulekute tase on tavalises või tavapärases majanduskeskkonnas kõrgem kui avalikus mõttes tehtavate kulude tase.
Seda tüüpi ülejäägi või eelarvepuudujäägi tähtsus vastab majandustsüklite edenedes üldiste majandusnähtuste ilmnemisele.
Vastupidine juhtum on trendidefitsiit.
Suundumuse ülejäägi laad
Kui kaalutlusõiguslik ülejääk selgitas jutumärkides süüdi seda osa, mis valitsusel on rahva majanduslikus arengus ja elujõulisuses, viitab suundumuste ülejääk olulisele mõjule, mida välismajandus võib sellele avaldada ja mis tavaliselt on See on kaugel territooriumi poliitiliste juhtide tegevusulatusest.
Avaliku ülejäägi mõiste eeldab aga juba iseenesest, et riik tegutseb standardset tüüpi majanduslikus olukorras, kus ta peab tegutsema ja püüdma saavutada täieliku või potentsiaalse tööhõive tootmise taset. Sellega seoses on siis mõistlik määratleda trend majanduse seisukohast tavapärastes olukordades tüüpilise ülejäägina, nagu eespool määratletud.