Kandev mõju on postulaat, mis teeb ettepaneku vähendada suurema sissetulekuga maksumaksjate maksukoormust. Nii püütakse sääste ja ettevõtete investeeringuid suurendada, tuues seeläbi kasu kogu majandusele.
Läbimõju tagab teisisõnu, et suurema sissetulekuga inimeste makse tuleks vähendada. Sellest tulenevalt investeeritakse selles teoorias rohkem ettevõtlusse, jõukuse loomisse ja töökohtade suurendamisse.
Seda teooriat seostatakse sageli Ameerika Ühendriikide presidendi Ronald Reaganiga, kes rakendas maksude vähendamise poliitikat. Seda kaheksakümnendatel.
Sellisel liberaalsel poliitikal, nagu Reaganil, oli tugev resonants mujal maailmas, eriti Ladina-Ameerikas. Näiteks sellistes riikides nagu Tšiili või Argentina. Seega saavutas see pinnase peamiselt 20. sajandi lõpupoole.
Kriitika kõrvalmõju kohta
Ülekandefekti kriitika hulgas märgitakse, et empiirilised tõendid pole seda toetanud. Teisisõnu, kui maksukärped on rakendatud kõrgemate sissetulekute segmentides, ei oleks see toonud kaasa suuremat majanduskasvu.
Dokumendis «Sissetulekute ebavõrdsuse põhjused ja tagajärjed», millele on alla kirjutanud Era Dabla-Norris, Kalpana Kochhar, Frantisek Ricka, Nujin Suphaphiphat ja Evridiki Tsounta (Preya Sharma ja Veronique Salinsi panusega), märgitakse, et nii ebavõrdsus kui majanduskasv on olulised. Seega osutavad nad, et: "Arenenud riikides peaks poliitika keskenduma inimkapitali ja oskuste suurendamise reformidele koos progressiivsemate maksusüsteemidega."
Siinkohal peame meeles pidama, et progressiivne maks on selline, kus mida suurem on sissetulek, seda kõrgem on maksumäär. See on vastupidine sellele, mida kõrvalmõju pakub.
Eelnimetatud dokument lisab ka, et: „Arenevatel turgudel ja arengumaades oleks oluline tagada finantssüvenemine koos suurema rahalise kaasatuse ja stiimulite loomisega mitteformaalsuse vähendamiseks. Kasvu ja sissetuleku omakapitali vastastikune täiendavus viitab üldisemalt sellele, et keskmise elatustaseme tõstmisele suunatud poliitika võib mõjutada ka sissetulekute jaotust ja tagada kaasavama heaolu.
Eelnimetatud uuringu avaldas Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) 2015. aastal. See organ selgitab, et dokumendi autorite seisukohad ei tähenda tingimata IMFi arvamust ega selle poliitikat.
Et mõista, miks võib-olla kõrvalmõju ei toimi, peame arvestama, et maksude vähendamine ei tähenda tingimata suuremaid investeeringuid riigis. Suure sissetulekuga inimesed võiksid näiteks viia oma kapitali mõnele muule territooriumile suuremate maksusoodustustega või nn maksuparadiisidesse.
Samamoodi on oluline märkida, et kui maksusüsteem soosib kõrgema sissetulekuga inimesi, jättes ülejäänud elanikkonna seljataha, võib see ühel hetkel tekitada poliitilist ebastabiilsust. See tuleneb suurema osa maksumaksjate rahulolematusest, mis viib isegi populistlike režiimideni, mis on suutnud ära kasutada sellist sotsiaalset rahulolematust.