Nominaalne intressimäär (TIN)

Nominaalne intressimäär on finantstehingus saavutatud kasumlikkus, mis kapitaliseeritakse lihtsal viisil, see tähendab, võttes arvesse ainult põhikapitali.

Nominaalne intressimäär (TIN) on raha puudumise alternatiivkulu. Kas kliendi jaoks tema pangahoiuse eest (kasumlikkus); või panka laenu (intressi) saamiseks. See alternatiivkulu määratakse kindlaks protsendi alusel, mis aruandeperioodil ja kapitalil kajastab kasumit algsummalt lihtsa kapitaliseerimisega. See ei sisalda finantskulusid ega vahendustasusid.

TIN-i puhul võib öelda, et see teavitaks meid brutosummana, peamine erinevus APR-iga. Mõlemad näitajad määrab iga üksus eraldi ja nende väärtus on tavaliselt seotud proportsionaalselt majandustsükliga ja võrdlusnäitajatega (näiteks Euribor või Libor).

Loomulikult peame TIN-iga töötades arvestama veel ühe põhimõttelise kaalutlusega, ajavahemikuga. Nominaalne intressimäär võib olla päev, nädal, kvartal, poolaasta või aasta. Sellel ei ole standardset vaatlusperioodi ja kulusid arvestamata muudab see võimatuks sama laadi toodete piisava võrdlemise. Seetõttu loodi APR selle probleemi lihtsustamiseks, võttes aluseks aasta ja võimaldades meil võrrelda sama laadi tooteid. Vt erinevust TIN-i ja APR-i vahel.

TIN antakse tavaliselt alati aastapõhiselt. Kujutage ette, et meil on tuhat eurot, mida soovime kokku hoida, ja läheme oma harukontorisse. Reklaam ütleb meile, et on uus pakkumine: 6-kuuline tagatisraha, mille TIN on 5% (aastas). See tähendab, et meie intress on tegelikult 2,5% (12 kuud / 2 järelmaksu), 25 eurot. Selle põhjuseks on asjaolu, et TIN ei olnud poolaasta, vaid iga-aastane ja toode kestab vaid kuus kuud. Lühidalt öeldes on see võrdeline ajabaasiga, mille võtame aluseks.

Siiski on väga oluline märkida, et TIN on kindel protsent. Kui see poleks fikseeritud, oleks eelmises näites selle poolaastaseks muutmisel saadud protsent 2,469508%. Kuna arvestaksime liitintressidega.

Nominaalse intressimäära (TIN) arvutamine

Matemaatiliselt saab seda näidata järgmiselt:

VF = VP (1 + n * i)

Kus:

VF: kas saadud tulevane väärtus liidab kõik saadud intressid

VP: on toimingu praegune või algväärtus

n: investeeringus arvestatud aastate arv

i: operatsioonis rakendatav intressimäär

Operatsiooni käigus saadud huvi otseseks tundmiseks on valem:

I = VP (n * i) kus I on kogu operatsiooni jooksul saadud kogu nominaalne intress.

Kujutleme hoiuse tegeliku olukorra korral, et pank annab meile 5% aastase nominaalse intressitootluse 6 aastaks vastutasuks 500 000 euro suuruse kapitali laenamise eest.

Sel viisil saaksime eelmisi valemeid kasutades 650 000 eurot:

VF = 500 000 (1 + 6 * 0,05) = 650 000 eurot

Saadud intress oleks võrdne järgmisega:

I = 500 000 (6 * 0,05) = 150 000 eurot

Nii on nominaalne intress see, mida me laenu või investeeringu eest üldiselt ei nõua ega maksa. Maksud, vahendustasud, inflatsioonimäär ja muud liiki kulud tuleb nominaalsest intressist lahutada, et see annaks meile ekvivalentse reaalse intressimäära, millega saaksime operatsioone homogeniseerida ja võrrelda, kuna sõltuvalt nõuetest, kuludest ja vahendustasudest on üks operatsioon võib olla madalama nominaalse intressimääraga teisest atraktiivsem. Erinevalt krediidi kulukuse määrast ei kirjutata seda suurtähega, nii et iga-aastase TIN-numbri asemel pakutakse kogu TIN-numbrit.