The Euribor üks aasta, mida me kõik teame oma hüpoteeklaenude põhjal, on esimest korda ajaloos sattunud negatiivsele territooriumile. See on kummaline olukord, vastupidiselt sellele, mida võib arvata, et finantsturgudel on normaalne Euroopa Keskpanga (EKP) sunnitud makromajandusliku nähtuse tagajärg.
Selle tulemusenaekspansiivne monteriapoliitika EKP viimastel aastatel läbi viidud, üldtuntud kui QE, püüab EKP hoogustada majanduskasvu, taaselustada kogunõudlus, see kõik ekspansiivsete rahapoliitiliste meetmete abil inflatsiooni tekitamiseks; nagu püsirajatiste muutmine (negatiivsete intressimäärade kehtestamine pangareservidele), sularahasuhte vähendamine ja operatsioonide läbiviimine avatud turul (finantsvarade ostmine finantsturgudelt).
Oleme korduvalt kuulnud, et Mario Draghi on kogu raskekahurväe välja viinud, et kui rahaline naerugaas või võrkkestas on Draghi pilt üles laaditud helikopterisse, mis jagab arveid kogu euroalal. See metafooride seeria, mida ajakirjandus enamasti kasutab, on paljude jaoks juba Mario Draghi perekonnanimi, eriti hetkel, kui ta otsustas 2015. aasta märtsis finantsturgudelt vara osta.
Sellest kuupäevast, mil Euroopas algab panku kägistav protsess, sarnaneb see varjatud maksuga. Kirjeldame seda allpool, see on protsess, mille käigus erapank müüb osa oma varast (näiteks riigivõlg, ettevõtete võlakirjad või väärtpaberistamised) keskpangale ja viimane maksab selle hoiusega keskpangas endas. Need hoiused keskpangas on erapanga varad ja moodustavad nnSüsteemireservid ja tavapärastes turuolukordades peaksid maksma teatud positiivset intressimäära.
See protsess muudab tohutult pankade saldot (vt negatiivse intressimääraga hoiust):
Selles protsessis on ilmne, et erapankade bilanss on muutunud, kuna tavapäraste traditsiooniliste varade, näiteks laenude ja võlakirjade omamine on muutunud suurte reservide (hoiuste) omamiseni. Sel hetkel toimub üks moonutustest, mida me selles artiklis rõhutame, kuna EKP kägistab pankade tasakaalu, luuesnegatiivsed intressimäärad keskpanga vastu tehtud hoiuste kohta süsteemi reserveerimine).
Selgitasime juba ammu põhjuseid, mis kedagi juhatavadosta negatiivse intressimääraga finantsinstrument. Meenutagem lühidalt negatiivse intressimäära toimimist. Kui pangal on EKP vastu hoiust 1000 euro eest ja negatiivne intressimäär, mille eest hoiust tasustatakse, on -0,4% aastas, tagastatakse ühe aasta pärast hoiuse lõppemisel 996 eurot.
Kas see kõlab huvitavalt, et nad annavad teile vähem raha kui panite?
See ei tundu mõistlik või vähemalt seni ei arvestatud finantsturgudel negatiivsete intressimääradega, seisame silmitsi olukorraga, mille on põhjustanud keskpangad (antud juhul EKP), kes üritavad mingil viisil ja teiste arvelt majanduskasvu edendamiseks.
Pidagem nüüd meeles, et pangad peavad kohustuslikult säilitama protsendi varadest hoiuste juures EKP-s, see on nnminimaalne sularaha suhe. Siinkohal on olukord murettekitav ja selgelt ebasoodne euroala pankade jaoks, kuna EKP on oma bilanssi alates 2015. aasta märtsist teinud pangareservide kaudu kasumlikuks, lubage mul selgitada. Pangad peavad säilitama minimaalse sularaha määra (mille EKP on alates 2016. aasta märtsist maksnud 0%; enne 0,05%), see on kohustuslike või kohustuslike reservide jaoks. Nende EKP-s hoitavate reservide (nn vabatahtlike reservide) ületamise eest maksab EKP negatiivset intressimäära (-0,4%).
Selle tulemuseks on see, et EKP võtab pankadelt intressi, mida ta vaevalt tagastab kohustuslike kohustuslike reservide eest. Pankade auk on ilmne ja kasvab: nende reservid EKPs suurenevadkvantitatiivne leevendamine (QE)Püsirajatiste kaudu ostab EKP vara ja maksab oma bilansis oleva hoiusega, mis suurendab hoiuste negatiivsetest intressimääradest tulenevaid kulusid.
EKP varjab ennast asjaolus, et see on võimalus kõigi nende bilansis hoitavate üleliigsete reservide ülekandmiseks perekondadele ja ettevõtetele (laenude andmiseks ja tarbimise taasaktiveerimiseks), kuid tegelikkus on hoopis teine, kuna pangad seda ei tee saavad laenata hoiustatud raha hoiuste kujul EKP-s, kuid nad peavad seda tegema oma hoiustest, hammustab saba just merlang.
Lahendus, mida Euroopa Keskpank kogu sellele intressimäärakaosele püüab, on see, et erapangad püüavad kompenseerida neid ületamatuid kahjusid, mis ta neile tekitab, suurema kasumiga, mis on seotud nende traditsioonilise pangandustegevusega, see tähendab laenude ja laenudega. krediiti., võttes suurema riski teenida iga laenu, krediidi või hüpoteegi puhul väike intressimäär või isegi kõige drastilisem, et pangad nõuavad meie hoiuste eest meie kontrollkontodelt negatiivset intressimäära, mida näen iga päev lähemale.
