Euroopa Liit on rahapesu vastases võitluses käivitanud uue mehhanismi. See puudutab sularahakontrolli, mis hõlbustab liikmesriikide vahelist koostööd, mis kõik põhineb rahavoogude jälgimisel ja teabevahetusel Euroopa Liidu moodustavate riikide vahel.
Euroopa Liidu üks suur majanduslik väljakutse on võidelda rahapesuga. Kogemused on näidanud, et Euroopas käideldakse suures koguses sularaha. Need rahalised vahendid ei tulene mitte ainult seaduslikust tegevusest, vaid ebaseaduslikest toimingutest. Juhtub, et seda raha on lihtne läbipaistmatul viisil üle kanda, vältides võimude ja administratsiooni kontrolli.
Suurte sularahasummade kontroll
Seetõttu püüdis Euroopa Liit ebaseaduslikust tegevusest tuleneva raha sattumist seaduslikesse ringkondadesse kinnitada ja kiitis heaks määruse, mida nimetatakse sularahakontrolliks. Seega tasub kõige silmapaistvamate meetmete hulgas märkida kohustus deklareerida kõik sularahasummad, mis ületavad 10 000 eurot ja mis kavatsetakse siseneda ühenduse territooriumile või sealt lahkuda.
Sularahakontrolli saabudes tugevdatakse kontrolli rahavoogude ringluse üle. Ja see on see, et sularaha ringluse kontroll võimaldab tõhusamat võitlust kuritegeliku tegevuse vastu. On palju kuritegelikke organisatsioone, kes kasutavad jälgi jätmata sularaha kasutamist.
Kuid miks on tollile deklareeritavate rahasummade piirmääraks seatud 10 000 eurot? Noh, see piir on piisavalt kõrge, et mitte muuta menetlust tüütuks bürokraatlikuks takistuseks, nii et enamikul tavalistel reisijatel pole kohustust seda protseduuri vormistada.
Euroopa Liit on seda küsimust tõsiselt võtnud ja kehtestanud olulised sanktsioonid neile, kes ei täida vastavate rahasummade deklareerimise kohustust. Need karistused ulatuvad minimaalselt 330 eurost kuni kahekordse summani, mida pole deklareeritud sellistes riikides nagu Hispaania.
Kurjategijad ei ole sularaha aga ainus meetod, kuna nad kasutavad ka muid likviidseid varasid. Kõik see on kaasa toonud kulla ja teemantide lisamise uutesse sularahakontrolli eeskirjadesse. Postisaadetiste jälgimiseks on isegi "saatjata sularaha".
Kuna kuriteomaailmas tegutsevad isikud leiavad lünki ja erinevaid viise oma rahanduse jälje varjamiseks, hõlbustab määrus muudatusi selles, mis viitab just sularaha määratlusele. Selleks on võimalik määrust ajakohastada iga kolme aasta tagant.
Eelseisvad väljakutsed: ostufoorum ja rahapesu andmebüroo
Kahjuks on Euroopa ametiasutused unustanud olulise küsimuse: nn ostufoorumi. Meenutagem, et "foorumiostude" all mõtleme võimalust, et sularaha summa omanik valib just tema huvidele vastava kohtu või õigusakti.
Sularahakontrolli rakendamise põhiaspekt on teabe koordineerimine Euroopa Liidu liikmesriikide vahel. See tähendab, et rahapesuvastase võitluse eest vastutavate asutuste kiire juurdepääs vajalikule teabele on hädavajalik. Selleks luuakse omavahel ühendatud andmebaasid, mis võimaldavad juurdepääsu ainult rahavoogude uurimise ja kontrollimisega seotud teabele.
Uues määruses paistab silma nn rahapesu andmebüroo, mis võiks finantskuritegude osas anda Euroopa tasandil hindamatu panuse.