24. mail ütles BBVA president Francisco González Rahvusvahelise Rahanduse Instituudile, et "negatiivsed intressimäärad tapavad panku". Need avaldused on koostatud keerulises majanduskontekstis, kus Euroopa Keskpank üritab Euroopa majandust elavdada üha agressiivsema rahapakkumise poliitikaga, jõudes reaalintressimäärade negatiivsele väärtusele.
Oodates nende meetmete tagajärgi reaalmajanduses (kuna majanduskasv ja töökohtade loomine on endiselt nõrgad ning euroala on endiselt deflatsiooni äärel), on selge, et intressimäärade langus on pangandustulemusi halvasti mõjutanudPärast kaheksat aastat kestnud kriisi ei ole ühelgi suurel Hispaania üksusel õnnestunud saavutada kasumitase enne 2007. aastat. Siiski võib küsida, kas uue olukorra eest vastutab ainuüksi rahapoliitika.
Igal juhul pole kahtlust, et finantssektorit (ja eriti pangandussektorit) on mõjutanud põhjalikud muutused majanduses, mis mitte ainult ei mõjuta selle tulemusi praegu, vaid sunnivad seda ka ennast uuesti leiutama, et üksused saaksid konkurentsis püsida tulevik.
Sektori õnneks võime öelda, et ainus sisuliselt negatiivne tegur (intressimäärade ajalooline miinimum) on samuti ajutine: rahahind kõigub ju vastavalt majandustsüklitele ja rahasüsteemi tingimustele ning kui kriisi ajal ei ole hinnad lakanud langemast ja tulevikus kipuvad need taastuma. On tõsi, et see ülespoole suunatud revideerimine viibib euroala aeglase taastumise ja deflatsiooniohu tõttu, kuid pikaajalises perspektiivis on see, et intressimäärad tõusevad uuesti (Ameerika Ühendriikides tegelikult juba teeme seda).
Teiselt poolt näib rahaturu areng alates 2007. aastast kinnitavat Keynesi maksimaalset fikseeritud tuluga turgude ja intressimäärade pöördproportsiooni. Teisisõnu, viitemäärade langedes on võlakirjade hind tõusnud, kuna nende pakutavat kasumlikkust oli turul üha raskem leida. Teiselt poolt põhjustab selline hinnatõus fikseeritud tuluga turul paljusid investoreid aktsiate poole pöördumisel, mis on põhjustanud aktsiaturgude tõusu. Tegelikult näitavad ajavahemiku 2007–2016 andmed, et intressimäärade langus on langenud kokku aktsiaindeksite tõusuga nii Euroopas (FTSE 100) kui ka Ameerika Ühendriikides (S&P 500).
Mis veel, keskpankade pakutav rahastamise lihtsus vähendab asutuste sõltuvust oma klientidelt saadud vahenditest, võimaldades neil pakkuda madalamaid hoiuste intresse. Nii on väikeste säästjate jaoks vähenenud säästude eest saadav tulu ja pole väheseid, kes juba nõuavad alternatiivseid säästutooteid. Sel põhjusel on pangad alates kriisi algusest hakanud oma klientidele pakkuma laiemat valikut alternatiive, peamiselt toodetega, mis on suuremal või vähemal määral orienteeritud aktsiate või ettevõtete fikseeritud tulu tootlusele. Igal juhul võtab väikeste hoiustajate seas tasapisi üle mõte, et kasumlikkuse saavutamiseks on vaja rohkem riskida, aksioom, mis on investeerimise põhiprintsiipide hulgas, kuid mille paljud olid kõrge intressimääraga aastatel unustanud. …
Teine tegur on uus panganduse reguleeriv raamistik, mille enamiku arenenud riikide majandused on ümber kujundanud, et tagada pankade maksevõime, kaitsta neid turu volatiilsusest tulenevate riskide eest ja vältida tõsiseid probleeme, mis lõppesid majandusüksuste kannatustega. 2007. aasta kriis. Praktiliselt kõigil juhtudel uue määruse tulemusel suurendati sunnitud eraldisi keskpankade hoiustelt, samuti omakapitali võlgnevuse piirmäärad. Omakorda on suureneva kapitali eraldamise kohustus mõjutanud märkimisväärselt kasumit, viies paljude üksuste kasumiaruanded miinusesse.
Kolmandat tegurit on ehk keerulisem määratleda, kuna see järgib pikemat ja keerulisemat protsessi ning see on ühiskonna enda uus suhtumine finantssektorisse. Muudatused selles osas on väga erinevad, ulatudes klientide nõutavatest uutest teenustest (näiteks suurem juurdepääs veebipõhisele juurdepääsule või ülalmainitud segatooted väikeste säästude jaoks) kuni jaepangakontorite vähem ja vähem kasutamiseni. Lõpuks on oluline ka meeles pidada, et uute finantsagentide ilmumine (nt ühisrahastus, platvormid bitcoinjne) eeldab, et turul on rohkem konkurente. Kõik need muudatused on sundinud pankasid oma ärimudelit või vähemalt seda, kuidas nad kliendile lähenevad, ümber mõtlema ja teevad seda ka edaspidi, et kohaneda üha muutuva turuga.
Viimaseks sidetehnoloogia areng on võimaldanud internetipanga eksponentsiaalset kasvu (millega, nagu juba kommenteerisime, on kaasnenud kliendiharjumuste muutus, mis eelistab seda teenust kontorites näost näkku teenimise kahjuks). Panganduse ümberkujundamine pole aga sel hetkel peatunud, vaid on levinud mobiilsele tehnoloogiale: tänapäeval on üha rohkem üksusi, mis võimaldavad kasutajatel oma kontodele juurde pääseda ja igasuguseid toiminguid teha mobiilirakenduste või isegi tahvelarvutite kaudu. Lisaks on veebiostude kasv kogu maailmas viinud ka pankade pakutavate turvaliste makseplatvormide ilmumiseni, mis on juba üks kõige olulisemaid üksusi tuvastavaid omadusi.
Kõik need muutused, nii ajutised kui ka struktuurilised, on sektorit põhjalikult muutnud alates meie sajandi esimestest aastatest. Seevastu 2007. aasta kriis on paljud väiksemad üksused äritegevusest välja ajanud, mille tulemuseks on kontsentreeritum sektor, kus on vähem panku, kuid suurem kui kunagi varem. Selles kontekstis eeldab üksuste tugevnemine konkurentsi tugevamat turuosasid ja suur osa nende edust tuleneb tingimata nende võimest mitte ainult uuendada, vaid kohaneda muutustega ühiskonnas endas.