Avalikud valimised on teooria, mis püüab selgitada, kuidas võimud langetavad poliitilisi otsuseid, otsides nende isiklikku kasu. Seda selle asemel, et optimeerida ühist heaolu.
See tähendab, et valitsejad tegutsevad individuaalsest huvist lähtuvalt. Seda selle asemel, et maksimeerida oma esindatava kasu.
Avaliku valiku teooria võimaldab meil paremini mõista, kuidas kujundatakse avaliku korra otsuseid. Nii saavad agendid välja töötada täpsemad ennustused.
Avaliku valiku teooria päritolu
Avaliku valiku teooria töötas algselt välja James M. Buchanan. Selle eesmärk oli ümber lükata eeldus, et poliitikud tegutsevad oma valijate heaks. Seega analüüsis ta muutujaid või stiimuleid, mis mõjutavad võimude otsuseid.
Nimelt võitis Buchanan 1986. aastal Nobeli majanduspreemia panuse eest avaliku valiku teooriasse.
Avaliku valiku teooria omadused
Avalike valimiste tunnuste hulgas on:
- Osa metodoloogilisest individualismist, see tähendab, et indiviidist saab asjakohane analüüsiüksus.
- Seda tuntakse ka kui "poliitikat ilma armastusromaanita".
- See on avaliku poliitika raames seotud sotsiaalse valiku teooriaga. See on matemaatiline lähendus, mis püüab selgitada, kuidas individuaalne huvi mõjutab valija otsust. Selle uuringu töötas välja majandusteadlane Kenneth J. Arrow.
- Buchanan märkis, et avaliku poliitika tagajärjed peavad kandma kõik kodanikud, mitte ainult võimud.
- Eelmises punktis öeldule lisatakse, et riiklikud vahendid kuuluvad kõigile maksumaksjatele. Seetõttu peaks Buchanani sõnul olema kodanikel juurdepääs õigusmehhanismidele, mis võimaldavad neil jälgida oma valitsejate otsuseid.
Kontrast isikliku valikuga
Avaliku valiku teooria võimaldab meil jälgida, kuidas see erineb isiklikust valikust. Viimasel juhul mõjutab otsus ainult seda teinud isikut või üksust. Kujutame näiteks ette, et inimene ostab auto. See otsus on vabatahtlik ja müüja peab nõustuma tehingu tingimustega.
Avaliku korra otsustes kannavad kulud siiski kõik maksumaksjad. Oletame näiteks, et valitsus teatab uue maantee ehitamisest. Seejärel korraldab ta hanke ja annab kontsessiooni ettevõttele, kes osa töö finantseerimiseks nõuab teemaksu sissenõudmist.
Eelmises näites näeme, kuidas avalik-õiguslik otsus, millel oli kindlasti elanikkonna sektori toetus, mõjutas üldiselt kõiki uuendatava tee peal liikuvaid kodanikke.