Pärsia lahe koostöönõukogu

Pärsia lahe koostöönõukogu on riikidevaheline organisatsioon, mis koosneb kuuest Lähis-Ida riigist. 1981. aastal loodud rühmitus ühendab Saudi Araabiat, Omaani, Kuveidi, Bahreini, Katari ja Araabia Ühendemiraate.

20. sajandi viimastel aastakümnetel oli Lähis-Ida piirkond, mida iseloomustas poliitiline ebastabiilsus ja relvastatud konfliktid. Sellest sai alguse Pärsia lahe koostöönõukogu 1981. aastal.

Just 1979. aastal oli puhkenud Iraani ja Iraagi sõda ning kartes, et Iraani revolutsioon levib teistesse Lähis-Ida riikidesse, sõlmisid julgeoleku otsinguil liidu kokku kuus riiki. Kuid see ei olnud ainult sõjalistes ja julgeolekuküsimustes koostööorganisatsioon. Nii ühendab Pärsia lahe koostöönõukogu grupi riike, mis kuuluvad samasse geograafilisse piirkonda, millel on tugevad kultuurisidemed ja millel on terve rida ühiseid majanduslikke ja kaubanduslikke eesmärke.

Sisekorraldus, julgeolek ja kaitse

Oma sisemise korralduse kohta tuleb märkida, et kõrgeim võim vastab Ülemnõukogule. See asutus peab aastas ühe koosoleku ning sellel on ministrite nõukogu ja peasekretariaat.

Tänu Pärsia lahe koostöönõukogu olemasolule on Araabia riikidel olnud dialoogiraamistik, mis on võimaldanud neil lahendada erimeelsused territoriaalsetes küsimustes.

Sõjaliste küsimuste osas on organisatsioonil võitlusjõud, mida nimetatakse poolsaare kiljeks. Selle armee loomise põhjus on lihtne: kui ühte liikmesriiki rünnatakse, tulevad teised talle appi.

Majanduslik integratsioon

Majanduslike seoste hulgas tuleb märkida, et nad kõik on naftaeksportijad. Neid riike iseloomustab sõltuvus mustast kullast kui suurest sissetulekuallikast ja praktiliselt ainsast loodusvarast.

Majandustasandil jätkates on üks suur eesmärk saavutada suurem majanduslik integratsioon. Kui analüüsime Pärsia lahe koostöönõukogu riikide integratsiooni, näeme, et nad on püüdnud minna Euroopa Liidu jälgedes.

Nii alustasid liikmesriigid läbirääkimiste sarja, et proovida ühisraha kasutusele võtta. Kuid majanduslik integratsioon on alati keeruline protsess ja nõuab suurt üksmeelt. Tõend selle kohta, kui keeruline on paktidesse jõuda, oli suutmatus sõlmida Euroopa Liiduga kaubandusleping.

Hoolimata asjaolust, et Pärsia lahe koostöönõukogu üritab koondada mitmeid ühiste väärtustega riike, on olulisi lahknevusi. Tegelikult on Saudi Araabia suhtes kahtlusi, kuna selle SKP ületab ülejäänud viie riigi oma ja on seega organisatsiooni suurim majanduslik jõud. Sel põhjusel kahtlustatakse alati kõiki Saudi Araabia huve paremini rahuldavaid majanduskokkuleppeid.

Kuid lahknevuste kõrval on Pärsia lahe koostöönõukogu majandusintegratsioonis toimunud olulisi edusamme. Selles mõttes väärib märkimist tolliliidu loomine. See tähendab, et Pärsia lahe koostöönõukogu liikmesriigid on loonud kaupade ja inimeste vaba liikumisega ühise turu ning ühise kaubanduspoliitika kolmandate riikide suhtes.

Samal ajal, kui on mõju nende rahvaste vaheliste sidemete tugevdamisele, on tehtud tööd ka finantside, turismi, tööstuse, põllumajanduse ja ressursside kasutamise viisi üsna ühtlaste regulatsioonide loomiseks.

Teine aspekt, mida pole kõrvale jäetud, on teadusvaldkond. Sel põhjusel on võetud meetmeid teaduskomplekside loomiseks ja teaduse arengu rakendamiseks põllumajanduses, mäetööstuses ja tööstuses.

Ootel olevad aspektid

Hoolimata selle suure araabia riikide vahelise liidu olemasolust, on ohte, väljakutseid ja ootel aspekte. Seetõttu on vaja süveneda inimõiguste ja isikuvabaduste parandamisse, unustamata, et palgakõrgenduste ja töötajate õiguste osas on vaja edasi liikuda. Fakt on see, et lahel on oluline kontingent välistöötajaid (peamiselt aasialasi), keda ekspluateeritakse töö nimel.

Lõpuks ei tohi unustada ka võistlust Iraaniga, kelle mõju Lähis-Idas nähakse ohuna Pärsia lahe koostöönõukogu riikide huvidele.