Raamatupidamise ühtlustamine on protsess, mille eesmärk on saavutada erinevate riikide raamatupidamiseeskirjade ühtsus. Teisisõnu koosneb see eri rahvuste vahelisest kokkuleppest, et raamatupidamiseeskirjad saavutaksid kõrge homogeensuse.
Arvestades rahvusvaheliste tehingute pidevat kasvu ja üleilmastumist, on raamatupidamiseeskirjade ühtlustamine hädavajalik. See kriteeriumide standardimine võimaldab raamatupidamisteabe kasutajatel (peamiselt ettevõtetel) neid andmeid õigesti tõlgendada ja analüüsida, isegi kui need pärinevad välisriigist.
Raamatupidamise ühtlustamise eelised ja puudused
Esiteks, nagu nägime, võimaldab raamatupidamise ühtlustamine võrrelda erinevate riikide ettevõtete raamatupidamist. See võimaldab isegi võrrelda teie enda teabega. See võimaldab korrektset ja adekvaatset otsustamist, mis ei oleks võimalik, kui raamatupidamiseeskirju ei ühtlustataks.
Globaalsemast vaatepunktist saab raamatupidamise ühtlustamine kindlaks teha, kas ettevõte asub kolmandas riigis või mitte. Kui selle kolmanda riigi raamatupidamiseeskirju ei ühtlustata, on võimalik, et ettevõte on vastumeelsem selles riigis end sisse seadma, kuna ta peab kohaldama määrust, mida ta ei tunne.
Puuduste hulgas on seadusandliku võimu piiratus, kuna raamatupidamise ühtlustamine tähendab alluvust riigiülesele kokkuleppele. Seetõttu ei taha paljud riigid seda tüüpi lepinguid sõlmida, kuna nad peavad loobuma osast oma võimust ega suuda luua raamatupidamisstandardeid täiesti iseseisvalt.
Raamatupidamise ühtlustamise etapid, miks see on oluline?
Raamatupidamise ühtlustamise võib jagada kolme etappi: esimene etapp enne ühtlustamist; teine etapp, kus riigid on teadlikud raamatupidamise ühtlustamise vajadusest; ja kolmas etapp, kus riikidel on juba ühtlustatud raamatupidamiseeskirjad.
Faas 1
Tavaliselt on riikide raamatupidamiseeskirjad üksteisest väga erinevad, isegi geograafiliselt väga lähedal asuvates riikides. Selle põhjuseks on erinevad põhjused, mis on omased igale riigile: majanduslikud, poliitilised, ajaloolised põhjused jne. See kriteeriumide erinevus võib kahjustada paljusid rahvusvahelise kaubanduse alaseid toiminguid (tehingud, kaubanduslepingud, suutmatus tõlgendada raamatupidamisteavet jne). Seetõttu võib selline olukord piirata rahvusvahelise kapitali vaba liikumist.
2. etapp
Nende raskuste tõttu kaaluvad riigid vajadust ühtlustada või ühtlustada oma erinevad raamatupidamiseeskirjad ühtsuse kriteeriumide alusel. Kõige tavalisem on see, et kõigile riikidele, mis on osa raamatupidamise ühtlustamise lepingust, pakutakse välja ühised alused ja nende põhjal jäetakse kaalutlusruum.
Vaatame sellega seoses näidet: Raamatupidamise ühtlustamise protsessis saab ühise alusena kindlaks määrata, et tekkepõhimõte juhib kõiki raamatupidamistoiminguid. Varade hindamise osas võib aga igal riigil lubada valida oma hindamiskriteeriumid. Seetõttu peavad kõik riigid eeltoodust lähtuvalt rakendama raamatupidamiseeskirjades (ühine alus) tekkepõhimõtet, kuid võivad valida oma vara hindamise meetodi.
3. etapp
Kui riikide vaheline leping on alla kirjutatud, on raamatupidamiseeskirjad nende vahel juba ühtlustatud. Sellel on mitmeid eeliseid, mida me varem selles artiklis mainisime.