Piiranalüüs seisneb ettevõtte või eraisiku saadud kasumi või kahjumi määramises lisakulude kandmise kaudu.
See tähendab, et marginaalse analüüsiga püüame välja selgitada, kas konkreetse lisakulu jaoks on võimalik kasumit saada. See võib viidata näiteks suurema personali palkamisele või suurema kaubaühikute tootmisele.
Mikroökonoomikas kasutatakse seda marginaalset analüüsi müügi, tootmise ja hinna üle otsuste langetamiseks.
Teisel viisil vaadatuna saab marginaalse analüüsi abil kindlaks teha optimaalse punkti, millest teatud kulude ja hindade korral kasumi maksimeerimine toimub.
PiirhindPiirituluKulude ja tulude analüüsKuidas aitab marginaalne analüüs meid otsuste tegemisel?
Piiranalüüs seob selliseid muutujaid nagu maht (kogus), hind, maksumus (püsiv ja muutuv) ja pakkumine (pakutav / müüdav kogus). Seega võimaldab see teha selliseid otsuseid nagu kauba hind või hinna diskrimineerimine.
Piiranalüüs sõltub suuresti organisatsiooni kulustruktuurist. Näiteks kui teie püsikulud on suured, on kauba hinda raskem langetada. Seda seetõttu, et ettevõte peab taastama tugeva alginvesteeringu.
Teisalt, kui muutuvkulud on kõige suuremad, eelistavad nad hinnaalandust, kuna kulud on seotud ühiku tootmisega. Teisisõnu sõltuvad ettevõtte väljaminekud peamiselt toodetud ühikute arvust.
Selle paremaks mõistmiseks kujutame ette, et ettevõtte kasutatud sisendid muutuvad odavamaks. Siis on kauba hinna alandamiseks suurem varu, kui muutuvkulud on kõige asjakohasemad. Teisalt, kui püsikulud on kõige olulisemad, pole ettevõttel nii palju võimalusi allahindlusi pakkuda.
Kokkuvõtteks võib öelda, et marginaalanalüüs on tootmise ja operatsioonistrateegiate jaoks ülioluline. Seega võimaldab see määrata konkurentsivõimelise hinna ja prognoosida ettevõtte eeldatavat kasu.
Piiranalüüsi näide
Vaatame lihtsat marginaalanalüüsi näidet. Kujutage ette mööblit tootva ettevõtte juhtumit. Selle püsikulud on 1000 eurot. Samamoodi tuleb teil iga tooli jaoks alati muutuv kulu 20 eurot.
Nii et kui ettevõte valmistab 20 tooli, on kogumaksumus 1400 eurot. Vahepeal on iga tooli ühikuhind 70 eurot. Seda seetõttu, et peame lisama 20 000 tooli 20 muutuvale eurole 1000 eurot püsikuludest (400 eurot)
Kui hind, millega iga tool saab müüa, on 100 eurot, on ühiku kasum 30 eurot.
Kui ettevõte toodaks 21 tooli, oleks kogukulu 1420 eurot. Seetõttu läheks iga tooli ühikuhind 70 eurolt 67,62 euroni. Ja kui eeldada, et toole müüakse endiselt 100 euroga, saab ühiku kasumist 32,48 eurot. Mis tähendab, et ühe ühiku tootmise lisakasum on 2,48 eurot.
Näite jätkamisel oleks see, kui see toodaks nüüd 22 tooli, kogukulu 1440 eurot. Seetõttu läheks ühikuhind 67,62 eurolt 65,45 euroni. Seega, eeldades jällegi, et toole müüakse jätkuvalt hinnaga 100 eurot ühiku kohta, saaks ühiku kasumiks 34,65 eurot. Mis tähendab, et ühe üksuse tootmise lisakasum on 2,17 eurot.
Näeme, kuidas tootmise kasvades marginaalne kasu väheneb. Selle põhjuseks on väheneva tootluse seadus.
Olukorra analüüs
