Vana-Egiptuse majandus oli ennekõike põllumajandusmajandus, mida mõjutasid tugevalt Niiluse jõe vooluhulgad, teisalt tulid selle tsivilisatsiooni majandust täiendama käsitöö, kaubandus ja loomakasvatus.
Vana-Egiptuse majandus arenes umbes 1350. aastal eKr. ja 31 pKr
Vana-Egiptuse maksimaalse poliitilise, sotsiaalse ja majandusliku võimu näitaja oli vaarao. Ülejäänud majanduslikud ja sotsiaalsed kihid või kihid kahanevas järjekorras olid järgmised: preestrid, kirjatundjad, kaupmehed, käsitöölised ja lõpuks talupojad. Teiselt poolt tunnustati sellises iidses tsivilisatsioonis omandiõigust, mida seadusandlus ja õigus õiglaselt kinnitasid.
Tuleb märkida, et suur osa Vana-Egiptuse majandustegevusest toimus Niiluse jõe ümbruses, sellise vägeva jõe vesi toitis haritud põlde, muutes maad viljakaks ning hõlbustades kaubandust ja transporti.
Makseviisid
Ehkki Egiptuse tsivilisatsioonis puudusid mündid vahetusvahendina, maksti palka mitterahaliselt. Teisisõnu maksti tööd põllumajandussaaduste eest, mida sai hiljem tarbida või vahetada teiste kaupade vastu. Need tooted olid aga kergesti riknevad, nii et kui soovite osta muid tooteid, oli kõige parem need võimalikult kiiresti vahetada. Seega muutus teravili, mis oli vastupidavam ja hõlpsamalt ladustatav toode, lõpuks üheks hinnatumaks kaubaks.
Maksud ja haldus
Vana-Egiptuse territoriaalse korralduse kohta tuleb märkida, et see tsivilisatsioon oli jaotatud kodudes. Maksude kogumisel kasutati talude kaudu organisatsiooni, kus maksude maksmise eest vastutasid omanikud, samuti käsitöölised, kalurid ja jahimehed.
Kogutud maksud ladustati aitades ja riigikassades. Kes vastavaid makse ei maksnud, seisis silmitsi füüsilise karistamise võimalusega.
Maksude korrektseks kontrollimiseks oli vaaraol näitaja nn tyy või esimene kohtunik. Ka Egiptuse administratsiooni kohaselt tuleb märkida, et see oli väga tsentraliseeritud ja koosnes võimsast kirjatundjate või ametnike kogust.
Millele aga kulutas Egiptuse administratsioon maksutulu? Noh, need maksud olid mõeldud selliste ehitiste ehitamiseks nagu kuninglikud hauakambrid.
Mis puutub Egiptuse administratsiooni kasutatavasse tööjõusse, siis aeg-ajalt nõuti elanikkonnalt osalemist avalike tööde ja templite ehitamisel. Sellise töö jaoks oli aga ka võimalus kasutada sõjavange.
Egiptuse majandussüsteem
Põllumajandus oli Egiptuse tsivilisatsiooni peamine majandustegevus. Farmid asusid ümber Niiluse jõe, tänu veekanalisatsioonisüsteemile oli võimalik maad harida. Seega olid põhilised põllukultuurid teravili ja lina. Ka Egiptuse põllumajanduses oli köögiviljakasvatusel suur kaal.
Põllumajandustoodangu ja kaubanduse osas soosis egiptlasi toidutoodangu ülejääk. Ehkki toitu eksporditi Egiptusest, koosnes import sellistest toodetest nagu viiruk ja mineraalid nagu hõbe ja tooraine nagu puit.
Samuti ei tohiks unustada, et Egiptusest viidi läbi olulisi ekspeditsioone tooraine hankimiseks. Seega tarniti riiki vaske ja puitu, mis oli suurte tööde ehitamiseks väga vajalik.
Kaubanduse osas aitas Niilus otsustavalt kaasa kaubavahetuse veeteena. Ehkki väliskaubandus arenes tänu Vahemere ja Punase mere vetes kündnud laevadele.
Luksuskaupadega kauplemise kohta tuleb märkida, et see koosnes peamiselt taimedest, ehetest, eksootilistest loomadest ja orjadest.