Asjaõigused koosnevad isikust, olgu see siis juriidiline või füüsiline, asja üle ja kolmandate isikute vastu, mis ei luba kellelgi kasutada ja nautida asja, mille üle tal see seaduslik võim on.
Reaalsete õiguste paremaks mõistmiseks saame muuta isiklikke õigusi ja seeläbi paremini mõista, mida see asjaõigustega antud juriidiline võim tähendab.
Reaalsete ja isiklike õiguste erinevus
| TÕELISED ÕIGUSED | ISIKUÕIGUSED |
|---|---|
| Asjaõiguse omanikul on võim ühe asja üle. | Isikliku õiguse omajal on õigus nõuda teiselt isikult käitumist (andmist, tegemist või tegemata jätmist). |
| See pärineb füüsilise või juriidilise isiku ja pealkirjaga asja vahel. | See pärineb füüsiliste või juriidiliste isikute vahel lepingu kaudu, kelle kohustus on anda, teha või mitte. Üks pool on võlgnik ja teine võlausaldaja. |
| Objekt põhineb ühel asjal. | Objekt on renderdamine (anna, tee või ära tee). |
| Maksumaksja on määramatu, kuna seda saab väita kellegi ees. | Maksumaksja on kindlaks määratud, hüvitise täitmist saab sundida ainult võlgnikul või tema pärijatel. |
| See on absoluutne õigus. | See on suhteline õigus. |
| Seda saab sundida kolmandate isikute vastu. | Seda saab rakendada ainult lepingupoolte vahel. |
| Pärisõigusest võib loobuda | Isiklikust õigusest EI saa loobuda |
Asjaõiguste tunnused
Asjaõiguste olulised märkused on:
- Tõeline õigus asja üle annab selle omanikule absoluutse võimu teha asjaga seda, mida ta tahab, ja kaitsta oma võimu kõigi "erga omnes" vastu.
- Asi, millele tõeline õigus langeb, on kehaline ehk see on käegakatsutav asi.
- On võimalus tegelikust õigusest loobuda.
- Piiramatu kestus.
Reaalõiguslik näide
Selle paremaks mõistmiseks näeme näidet:
Asjaõigus on omand ja isiklik õigus on müügileping.
Omandiõigus annab selle valdajale asja üle piiramatu õiguse, ta saab seda kasutada ja nautida, müüa, koormata või muuta. Lisaks ei saa ükski kolmas isik asja (vara) nautida ilma omaniku loata. Võite ka asja maha visata.
Reaalseaduse jõud ei ole mitte võimalus nõuda inimeselt käitumist, vaid täitmisele pööratavus, kui keegi seda majaomanikku ei häiri.
Müügileping loob kaks lepingupoolt: ostja ja müüja.
Müügileping annab mõlemale ainult kohustuse ja õiguse. Müüjal on õigus nõuda asja hinda ja üleandmiskohustust ning ostjal on kohustus tasuda hind ja õigus nõuda asja üleandmist.
Kolmandalt isikult, kes ei ole käesoleva lepingu kaks poolt, ei saa väita, et ta täidab lepingupoolte tekitatud kohustusi.
Isikliku seaduse jõud on teise inimese käitumise nõue.
