MIFID II (Finantsinstrumentide turgude direktiiv II) Euroopa Liidu direktiiv ajakohastab finantsinstrumentide turgude läbipaistvuse ja investorite kaitse raamistikku, mis on juba loodud MIFID-ga. Selle jõustumine on kavandatud 3. jaanuariks 2018.
Kõigepealt tuleb arvesse võtta MIFID II regulatiivset koosseisu:
- Määrus (EL) nr 600/2014 MIFIR: Ühest küljest leiame, et MIFIR-määrust kohaldatakse liikmesriikides otseselt, ilma et oleks vaja seda üle võtta. Peamiselt keskendutakse turu struktureerimisele ja läbipaistvuse korra kehtestamisele.
- Direktiiv 2014/65 / UE MIFID II: Teisest küljest järgime MIFID II direktiivi, kus liikmesriikidel on tähtaeg, et see oma siseriiklikku õigusesse lisada.
Kiire turu areng õigustab investeerimisteenuste regulatiivse maastiku tugevdamise vajadust. Seetõttu on vaja tegeleda uute reguleerimata valdkondadega ja suurendada järelevalveorganitele omistatavat volitust. Laiemas mõttes on MIFID II eesmärk tagada läbipaistva reguleerimise kaudu investorite kaitse.
MIFID II püüab luua organisatsioonilise raamistiku, mis on suunatud sõltumatule nõustamisele. Teisisõnu peavad üksused tegema investeerimisettepanekuid, eelistades oma klientide vajadusi ja eesmärke ning mitte sõlmima oma tooteid. Selles mõttes analüüsitakse laia valikut erinevate emitentide finantsinstrumente. Seetõttu soovitatakse kliendile kõige mugavamat toodet.
MIFID II eesmärgid
Üldiselt võime MIFID II peamised eesmärgid kokku võtta järgmiselt:
- Määruste standardimine: Tagada kõigile finantsturgudel sekkuvatele kasutajatele homogeenne kohtlemine.
- Suurem läbipaistvus: Suurendada investeerimisteenuse pakkujate teabe läbipaistvuse nõudeid.
- Pädevate järelevalveasutuste kooskõlastamine: Suurendage oma kontrollifunktsioone ja määratlege oma vastutus ja volitused.
Lühidalt, MIFID II püüab tugevdada finantsturgude regulatiivset ja järelevalveraamistikku. Lisaks püütakse reageerida pärast 2008. aasta finantskriisi avastatud finantssüsteemi puudustele.
Põhiaspektid MIFID II
Lõpuks tasub välja tuua mõned olulised arengud, mis põhjustavad investeerimisteenuse pakkujate ärimudelis olulisi muudatusi:
Uus nõustamismudel:
Nõu on endiselt seotud ideaalse isikupärastatud soovituse realiseerimisega.Ent üksused peavad selgesõnaliselt näitama oma nõuandemudeli olemust, mis on jagatud kolme tüüpi:
- Iseseisev.
- Pole iseseisev.
- Segatud.
Stiimulikeeld:
Portfellide äranägemisel ja sõltumatute nõuannete korral on komisjonitasude tagasitöötamine keelatud. Teisisõnu, finantsvahendaja ei saa maksta vahendustasu üksusele, kes on kõnealuse finantstoote turustanud. Selles mõttes on stiimulite tajumine lubatud ainult siis, kui on tõestatud, et osutatava teenuse kvaliteeti on parandatud.
Näiteks: Oletame, et sõltumatu finantsnõustamise ettevõte (Eafi) nõustab oma kliente teatud investeerimisfondide osas. Fondivalitsejad võivad oma vahendite soovitamise eest maksta Eafile stiimulit või vahendustasu. Põhimõtteliselt peaks selline nõustamine vastama isikupärastatud ja ideaalsele soovitusele kliendi jaoks. Siiski on oht, et Eafi soovitab neid investeerimisfonde, mille jaoks ta saab kõige rohkem stiimuleid, selle asemel, et soovitada neid, mis sobivad kõige paremini kliendi investeerimisprofiili ja eesmärkidega. MIFID II reguleerib kõiki neid aspekte.
Komplekssete finantstoodete uus klassifikatsioon:
Muu hulgas hõlmab MIFID II keerukate toodetena struktureeritud hoiuseid ja tagatud investeerimisfonde. Lisaks karmistatakse teavitamiskohustust seoses seda tüüpi toodete sobivuse ja mugavuse hindamisega.
Uued nõuded seoses kliendi sobivuse hindamisega:
Samuti tuleb analüüsida nii kliendi teadmisi, olukorda ja finantskogemusi kui ka nende investeerimiseesmärke. Kuid MIFID II suurendab vajadust neid uurimisi põhjendada. Näiteks nõutakse ülikoolikraade klientidele, kes tõendavad, et neil on suurepärased teadmised finantsturgudest või koolituskursuste akrediteerimine jne.Need oleksid peamised aspektid, mida reguleerib MIFID II. Siiski peab olema teadlik reformidest, mis on loodud sisekorraeeskirjades.