Stowaway - vaba sõitja - mis see on, määratlus ja mõiste

Lang L: none (table-of-contents)

Tasuta sõitja või mahajääja on isik, kes saab kauba või teenuse kasutamise eest soodustust, kuid väldib selle eest maksmist. Ta on inimene, kes loob mahajäetud probleemi.

Püsivaid inimesi nimetatakse ka parasiiditarbijateks, kuna nad tarbivad teatud tingimustel teiste finantseeritud kaupu ja teenuseid, samal ajal kui nad midagi ei maksa.

Peatunud inimesi iseloomustab see, et nad ei avalikusta oma eelistusi ega seda, kui palju nad on nõus kauba või teenuse eest maksma, kuna nad eeldavad, et teised nende eest maksavad.

Terminit stowaway kasutatakse aktsiaturul ka siis, kui investor ostab aktsiaid väärtuses, mis ületab tema rahasummat (ilma finantsvõimendust kasutamata), st inimesi, kes ostavad aktsiaid, kuid ei saa neid hiljem maksta, nimetatakse stowawaydeks.

Näited vabasõitjatest või ilma pakututest

Kui on avalikke hüvesid, nagu pargid, relvajõud, avalik valgustus või politsei, kasutavad vabasõitjad ära seda, et neid pole võimalik tarbimisest välja jätta ja keelduda nende eest maksmast. See tekitab provisjoniprobleemi, sest kuigi paljud tarbijad hindavad pakutavaid teenuseid, on ka neid, kes neid kasutavad, kuid ei aita nende rahastamisel kaasa.

Eeltoodut arvestades pakub enamikku avalikke hüvesid valitsus ja rahastatakse kohustuslikest maksudest, mida kohaldatakse kõigi tarbijate suhtes.

Veel üks näide tasuta sõitjatest ilmneb siis, kui müüjad püüavad potentsiaalsetele klientidele väärtuslikku tooteteavet edastada. Näiteks enam-vähem keerukate toodete, näiteks arvutite, telefonide jne puhul. See pingutus on kulukas, kuna see nõuab koolitatud müüjate palkamist, voldikute printimist jne.

Kui aga teave on saadud, läheb tarbija teise müüja poodi, kes ei pinguta teabe esitamise nimel ja saab seetõttu pakkuda madalamaid hindu. Sel juhul tegutsevad need turustajad, kes ei tee müügitööd, vabasõitjatena, kuna kasutavad ära teiste tehtud jõupingutusi ja jäävad klientide juurde.

Vabasõitjate olemasolu vältimiseks võib antud juhul kasutada selliseid vertikaalseid piiranguid nagu: edasimüügi miinimumhinnad või eksklusiivsed territooriumid.