Hüdrauliline energia on see, mis kasutab kineetilist energiat (mis tekib liikumisest) ja potentsiaali (salvestatud energiat, arvestades objekti asukohta) vooludest või koskedest või loodetest.
Hüdrauliline energia tekib tavaliselt jõevooludest, mis omakorda tulenevad vihmadest ja suladest.
Veevarude ärakasutamiseks energia tootmiseks on erinevaid viise. Peamine neist on tammide või tammide ehitamine, mis on suured konstruktsioonid, mis on ette nähtud vee juhtimiseks või hoidmiseks. Nii toodetakse näiteks elektrit. See toimub elektriturbiinide kaudu, mis on masinad, mis toodavad neist läbivatest vedelikest pöörlemist, pannes elektrigeneraatori tööle.
Tuleb märkida, et hüdrauliline võimsus on eksisteerinud sajandeid, kasutades jõevoolusid mõla rataste, alustavate veskite või täiteveskite liikumiseks.
Hüdroenergia eelised ja puudused
Hüdroenergia eeliste hulka kuuluvad:
- See on taastuv energiaallikas, kuna vesi on ressurss, mis uueneb ise läbi oma tsükli.
- See on puhas energia, kuna see ei tekita kasvuhoonegaaside saastet, nagu näiteks fossiilkütuste põletamisel.
- Veevoolu saab kohandada vastavalt elektrivajadusele.
- Selle energia maksumus ei sõltu taastumatute energiaallikate, näiteks nafta hinnatõusust või langusest, mis sõltub rahvusvahelisest keskkonnast.
- Seda saab kasutada täiendavalt teiste energiaallikatega.
- Vee hoidmiseks loodud pakette saab kasutada niisutussüsteemide tarnimiseks ja puhketegevuse läbiviimiseks. Omakorda võimaldavad veehoidlad veevoolu reguleerida, vähendades üleujutuste ohtu.
Vastupidi, hüdroenergia puudused on peamiselt järgmised:
- See võib ohustada paisu ehitamise koha kalu või veeliike, see tähendab, et see võib muuta veeökosüsteemi.
- Suurte veehoidlate ehitamine võib katta suuri alasid. See võib tähendada keskkonna kahjustamist ja / või maa kaotamist, kus võib toimuda põllumajandustegevus.
- See on teatud tüüpi energia, mida võivad mõjutada kliimanähtused, näiteks kui tekib põud, võib hüdroelektrijaama tootlikkus langeda.