Majanduse globaliseerumine on maailma erinevate riikide lõimumine suuremate kaubavahetuste ja investeeringute voogude kaudu. Mõnel juhul annavad seda ka suuremad võimalused tööjõu liikumiseks.
See tähendab, et seda tüüpi globaliseerumine viitab kaupade ja teenustega kauplemise laienemisele eri rahvaste vahel. Kuid see tähendab ka finantskapitali ja inimfaktori suuremat liikuvust.
Tuleb märkida, et majanduse globaliseerumine hõlmab ainult ühte üleilmastumise aspekti, nähtust, mis võib kehtida ka näiteks poliitilisel, tehnoloogilisel ja sotsiaalsel tasandil.
Teine esile tõstetav punkt on see, et finantsturgude integratsioonil on majanduse globaliseerumises väga oluline roll. Seda, pidades silmas agentide investeerimisvõimaluste laienemist.
Majanduse globaliseerumise tunnused
Majanduse globaliseerumise protsessi iseloomustavad järgmised tegurid:
- See hõlbustab toodete turustamist planeedi erinevate riikide vahel.
- Suurendada kaupade ja teenuste tarbimist.
- Julgustage spetsialiseerumist.
- Tugevdab rahvusvahelisi suhteid, kuna neid kasutatakse tegevuse lõpetamiseks.
- See hõlmab arenenud ja kiiresti arenevate riikide tööstuskonstruktsiooni tugevdamist.
- Kõrvaldage või vähendage turundustõkkeid erinevate geograafiliste piirkondade vahel.
- Tänu side parandamisele vähendab see transpordikulusid.
- Üleilmastumine tugineb maailma elujõulisuse tagamiseks maailma finantssüsteemile.
Majanduse globaliseerumise põhjused ja tagajärjed
Majanduse globaliseerumisprotsessi põhjuste hulgas tuuakse välja, et enamik riike on loonud turumajanduse kui majandusmudeli, mis võimaldab ettevõtlusvabadust. Seejärel soodustasid globaliseerumist ka planeedirahvaste ettevõtete või valitsuste vahel sõlmitud majanduslepingud.
Lisaks sellele on tehnoloogia areng võimaldanud kahte suurt edasiminekut. Esimene neist on paljude protsesside automatiseerimine, mis vähendab enamiku praegu tarbitavate kaupade ja teenuste tootmiskulusid. Teiseks on Interneti areng hõlbustanud suhtlusprotsessi erinevatest geograafilistest piirkondadest pärit inimeste vahel, lihtsustades kaubanduskokkuleppe saavutamiseks vajalikke protseduure.
Tuleb märkida, et majanduse globaliseerumise muud põhjused on olnud sõjalised konfliktid, kus raskuste ületamiseks on olnud vajalik riikide vaheline koostöö. Nii on välja töötatud teatud liidud, mis on hõlbustanud turu liberaliseerimist.
Mõjude kohta võib mainida, et majanduse globaliseerumine on parandanud inimeste elukvaliteeti. Selle põhjuseks on suurem juurdepääs teatavatele kaupadele ja teenustele, mille hind oli varem väga kõrge või mida riigis oli otseselt võimatu hankida. Lisaks on see võimaldanud avaneda ka paljudele ärivõimalustele.
Lõpuks tasub mainida, et majanduse üleilmastumise protsess on tekitanud ka hiiglaslikke rahvusvahelisi ettevõtteid, kes neelavad suurima turuosa selles sektoris, kus nad tegutsevad. Selle tulemusel lämmatatakse väiketootja või kaupmees mastaabisäästu tõttu hindadega, millega nad konkureerivad.
Majanduse globaliseerumise strateegiad
Majandusliku globaliseerumise käigus järgivad riigid erinevaid strateegiaid. Esimene on kaubanduslepingute allkirjastamine, mida saab alla kirjutada kahe osapoole vahel (kahepoolsus) või rohkem (mitmepoolsus). Seega langetatakse tariife, vähendatakse muude meetmete hulgas tehingute bürokraatlikke tõkkeid.
Samamoodi võib teine strateegia, mis läheb kaugemale, olla majandusblokkide loomine, näiteks Euroopa Liidu (EL) oma. Selle rühma moodustavatel riikidel on ühised väliskaubanduse reeglid (muu hulgas nõuded, millele imporditud tooted peavad vastama, tariifimäärad). Lisaks kasutavad pooled ELi liikmetest (19-st 28-st) sama valuutat (eurot).
Tuleb märkida, et riigid saavad majandusliku globaliseerumise sihtida ka ühepoolsuse kaudu. See tähendab, et meetmeid võetakse omal algatusel ega põhine kaubanduslepingul. Me peame silmas näiteks seda, kui valitsus otsustab tehnoloogia impordi tariife alandada.
Selle maksuvähenduse eesmärk oleks võimaldada tehnoloogiliste toodete importimist madalamate kuludega. Seda selleks, et tarbijad leiaksid turul näiteks arvutid soodsama hinnaga.
Majanduse globaliseerumise eelised
Majanduse globaliseerumise eeliste hulgas võime välja tuua:
- See võimaldab teil pakkuda tooteid ja teenuseid riikides, kus neid varem polnud.
- See soosib uute ärivõimaluste kindlakstegemist. Näiteks võib ettevõte kaubanduslepingule alla kirjutades avastada naaberriigis atraktiivse turuniši.
- See hõlbustab teadmiste, näiteks tehnoloogiliste teadmiste vahetamist eri riikide ettevõtete vahel. Seda liitude või kokkulepete kaudu.
- See võimaldab kultuurivahetust. Frantsiis ei vii oma tooteid mitte ainult teise riiki, vaid mõnikord on ärimudeliga immutatud elustiil. Kujutage näiteks ette, et kohvik siseneb riiki, kus kohvi ei tarbita laialdaselt. Seejärel peab ettevõte tegema tööd, et levitada aromaatsete jookide tarbimise eeliseid. Kuid teine võimalus on kohandada oma menüüd, pakkudes muid infusioone, näiteks teed. Igal juhul on võimalik, et ettevõtte kultuuri ja uue turu vahel luuakse vahetus.
- Investoritel on oma raha paigutamiseks suuremad alternatiivid. Seega saavad nad suurema kasumlikkuse otsimisel selle ühest riigist teise üle kanda.
Majanduse globaliseerumise puudused
Omakorda on ka majanduse globaliseerumisel puudusi:
- Kõiki majandussektoreid ei eelistata alati. Oletame näiteks, et toode, mida toodetakse ka riigis, on importimiseks lubatud. Nii et kohalikke ettevõtteid võivad ohustada odavad väliskaubad.
- Suurtel rahvusvahelistel ettevõtetel, kellel on piisavalt rahalisi vahendeid, oleks eelis, kui nad konkureeriksid riikliku ulatusega väikeste ettevõtetega.
- Kapitali vaba liikuvuse korral võib riigile anda tugeva välisvaluuta väljapääsu või sissepääsu. See võib vajada vastava keskpanga sekkumist, et vältida vahetuskursi tugevat volatiilsust.
Majanduse globaliseerumise näited
Siin on mõned näited majanduse globaliseerumisest:
- Aktsiaturgude liberaliseerimine. Praegu on tänu tehnoloogia arengule võimalik aktsiaturul osaleda praktiliselt kõikjal planeedil.
- Kaupade ja teenuste müügi kasv. See on üks esinduslikumaid näiteid, sest alates majanduse globaliseerumisprotsessi algusest on kaupade ja teenuste müük märkimisväärselt kasvanud.
- Rahvusvahelised rahalised tehingud. Rahvusvahelised makseplatvormid on välja töötatud koos krüptovaluutadega, mis ei sõltu ühegi riigi keskpangast.