Seaduslik eestkostja - mis see on, määratlus ja mõiste

Seaduslik eestkostja on seisukoht, et isik omandab vastutuse teatud isiku isiklikus ja perekondlikus sfääris töötamise eest, pöörates alati tähelepanu eestkostetava huvidele.

Eestkostja ametikohale, mis eeldab seadusliku eestkostja olemasolu, annab kohtunik. Kohtulahend on isiku seadusliku eestkostja jaoks hädavajalik.

Tsiviilkoodeksis on eestkostja valimisel eelistuste loend sõltuvalt suguluse astmest, esimene võimalus on vanemad, vanema abikaasad, järeltulijad või ülenejad. Esimene asi, mida kohtunik, kes kavatseb ametisse seada eestkostja, peab aga ära kuulama eestkostetava isiku, et teada saada tema eelistus.

On oluline teada, et seaduslik eestkostja peab hoolitsema oma perekondlike ja isiklike tegude eest hoolealuse huvides, kui ta tema eest tegutseb.

Kõik ei saa olla eestkostjad ja kõik ei saa olla eestkostjad. Seadusliku eestkostja ametikoha omandamine tähendab kohustuste ja vastutuse omandamist, mida ilma seda ametit pidamata ei saaks omandada.

Eestkostetavad isikud

Eestkoste alla kuuluvad inimesed võivad olla:

• Emantsipeerumata alaealised, kes ei kuulu vanemate hoole alla. Need on alaealised, kellel pole vanemaid või kelle vanematelt on vanemlik võim eemaldatud. Tavaliselt on see, et kõik emantsipeerumata alaealised leiavad, et vanemad täiendavad oma võimekust, ilma et neil oleks seadusliku eestkostja kuju, kuna vanemate kohustuste piires on alaealiste võimekuse täiendamine.
• Kohtuvõimetud isikud: see peab olema lause, mis kehtestab isiku eestkoste kohustuse.

Inimesed, kes võivad olla seaduslikud eestkostjad

On teatud piirid, mis takistavad isikut seaduslikuks eestkostjaks.

• Ehkki eestkostja on tavaline füüsiline isik, võivad juriidilised isikud olla ka seaduslikud eestkostjad seni, kuni nad sellest kasu ei taotle ning et alaealiste ja puuetega inimeste kaitse on nende sotsiaalsete eesmärkide piires.
• Kui eestkostja on füüsiline isik, peab seaduslik eestkostja olema täisealine ja tal ei tohi olla puude põhjust. Need puude põhjused, mis takistaksid isikut hooldajana, on järgmised:
  • Mõisteti mis tahes vabadusekaotusega.
  • Inimesed, kes on juba eestkoste alt eemaldatud.
  • Vanemad on vanemliku võimu alt peatatud.
  • Isik, kellel on vaenu koguduse vastu.
  • Need inimesed, kellel on halb käitumine, ei saa olla juhendajad.
  • Inimesed, kellel on eestkostega huvide konflikt.

Mida teeb seaduslik eestkostja?

Seaduslikku eestkostetava isiku põhiülesanded on:

• Eestkostetava seaduslik esindamine toimingutes, mida see isik ise ei saa.
• Eestkostetava vara seaduslik haldaja.
• Eestkostja funktsioonid: need funktsioonid on alaealise või puudega inimese toitlustamine, nende hariduse ja turvalisuse tagamine ning viimaks eestkoste mittevajadus.
• Kohtunik saab tagada nende ülesannete täitmise, olles võimeline võtma eestkostja vastu meetmeid tema ülesannete täitmata jätmise korral, võib ta nõuda isegi sidet.
• Need funktsioonid on tavaliselt seadusliku eestkostja ametikohad tasustatud.

Millal kaotatakse seadusliku eestkostja ametikoht?

Isik lakkab eestkostjaks olemast, kui:

• Noorim saab täisealiseks.
• Eestkostja võtab selle hoolealusele vastu, sel juhul väheneb eestkoste ja ilmnevad tavalisele vanemale omased kohustused.
• Palati surm.
• Lause, mis näitab eestkoste mittevajadust.