Tšiili majanduskasv on teinud riigist väljarändajaid
Tšiili suur majanduslik ümberkujundamine alates eelmise sajandi lõpust on viinud selle üheks peamiseks Ladina-Ameerikast pärit väljarändajate vastuvõtjaks, kes valivad riigi oma tööelu alustamiseks või jätkamiseks. See nähtus on kiire majanduskasvu ja Tšiilisse sisenemise lihtsuse tagajärg.
Tšiili majandus on piirkonna keskmisest kõrgem, kuna sisemajanduse koguprodukti järgi on see Ladina-Ameerika majanduses suuruselt viies jõud, kasv 2015. aastal eelmise aastaga võrreldes 2,1%. See majanduslik edu on muutnud Tšiili sisserändajatele atraktiivseks sihtkohaks. Täpsemalt on Tšiili pealinn Santiago sisserändekeskus, kuna just see linn pakub kõige rohkem töökohti ja on suurema majandusliku mahuga
Lisaks on Tšiilis eluprojekti alustamisel väliskodanike otsuseid mõjutavate tegurite hulgas ka madal töötuse määr 5,8%, vastavalt riikliku statistikainstituudi avaldatud värskematele andmetele ajavahemiku kohta oktoobrist detsembrini 2015 ning riigis levinud madala kuritegevuse ja kuritegevuse tasemega. Praegu on see arv 477 553 sisserändajat, kellest üle 37% on pärit Peruust, neile järgnevad argentiinlased ja boliivlased, selgub siseministeeriumi sisserände osakonna edastatud andmetest. Kuid nad on pärit ka sellistest riikidest nagu Haiti ja Dominikaani Vabariik
Kui see tõusutrend jätkub ja sisenemine on endiselt lihtne ning sisserändetõkked on vähesed, on jesuiitide migrantide talituse (SJM) hinnangul aastaks jõuab riik miljoni migrandini. Sel põhjusel tekib selle olukorra taustal arutelu parema sisserändepoliitika rakendamise üle, mis kohandub selle uue stsenaariumiga ja suudab Tšiili elanikke integreerida välisriikide kodanikega.
