Sahara-tagune Aafrika on kogu maailmas unustatud suur, kuid järgmise kolmekümne aasta jooksul korrutab see oma elanikkonna kahega ja vähesest arengust hakkab peagi tekkima juurdepääs uutele tehnoloogiatele. Paljud ettevõtted näevad sellel noorel turul tohutuid investeerimisvõimalusi ja soovivad olla võrgu esirinnas.
Hiina ja India on esimesed riigid, kes positsioneerivad end selles piirkonnas oma äriootuste tuleviku jaoks just siis, kui Rootsi kaubamärk H&M läheneb oma tehaste tootmisele.
Aafrika mandrit on tervikuna raske hinnata. Seesama Maailmapank (PB) jagab Aafrika Sahara kõrbega eraldatud piirkondade põhja ja lõuna vahel; siiski võib öelda, et Sahara-taguse Aafrika viimase 30 aasta majandusareng põhineb kolmel tunnusel:
- Theüldine arengSee on jätnud näljahäda, mis 1983. – 1985. Aastal selle piirkonna laastas, kaugele seljataha ja surmas üle miljoni inimese.
- Thevälisinvesteeringud, eriti hiinlased, on seda paranemist tugevalt mõjutanud.
- Kohalikud tulemused pole võimelised lahendamamandri rahalised probleemid.
Makromajanduslikust vaatenurgast ei ole Sahara-taguse Aafrika jaoks maailmamajanduses kaalu saavutamiseks piisanud 30 aastast; tegelikult 1,65% SKT Maailmapanga (WB) andmetel tõusis see 1985. aastal 2014. aastal 2,2% -ni. Kuid alates 2001. aastast on mandri kasv keskmisest kiirem, st kui ülemaailmne SKP on kasvanud 39,7%, Aafrika on kasvanud 89,7%.
Teine tegur, mis on aidanud Sahara-taguse piirkonna taastumist, on piirkonna vähenemine võlg väline. 1996. aastal kiitsid Maailmapank (PB) ja Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) heaks suure võlgnevusega riikide algatuse (HIPC), mis pakkus võlgade andestamist vastutasuks sotsiaalse ja majandusliku programmi vastuvõtmise eest. Kui 30 aastat tagasi moodustas mandri vähim arenenud riikides välisvõlg 51% RKTst, siis täna on see 24%.
Samamoodi pani võla vähenemine Aafrika riigid otsima uusi rahastamiskanaleid kokku Hiina kaubandusliku avanemisega, mis vajas uusi turge ja toored materjalid; Nii et tulemuseks oli plahvatusohtlik ja vastastikku kasulik kombinatsioon. ”Euroopa ja USA räägivad Aafrika abistamisest; kuid Hiina investeerib, ”selgitab Cas África direktor Luis Padrón.
Lisaks kasvab 21. sajandil ülekaalukalt kogu Aafrika elanikkond, mis ulatub umbes 1 miljardist elanikust sajandi lõpuks peaaegu 4 miljardini, nagu näeme maailma rahvaarvu hinnangul.
Hiina, India ja Rootsi, peamised sidusrühmad
Alates sellest ajast ei näe Aafrika oma äriväljavaadete tulevikku mitte ainult idapoolsed riigid nii Aasia hiiglane kui ka India otsivad Aafrika mandrilt odavat tööjõudu, mida nende tööstusharudes enam pole; 2013. aastal hakkas Rootsi kaubamärk H&M oma toodangut ostma Etioopia piirkonna tehasest. Hoolimata headest mõtetest hoiatab Suurbritannia Standard & Chartered Sahara-taguse Aafrika peaökonomist Victor Lopes, et Aafrika tööstuslik tõus on veel ootamatu. "Ma arvan, et pole veel aega," täpsustab ta.
Täna ja Hiina majanduse aeglustumise tagajärjel Aafrika peab avanema teistele võimalustele kuid nagu eksperdid otsustavad, "pole must manner kunagi olnud parim piirkond maailmas, kus äri teha". Ehkki võib täheldada teatud optimismi: linnad, infrastruktuurid ja tehnoloogiad arenevad jätkuvalt ning me ei tohi unustada potentsiaali, et piirkond esindab praegu umbes 200 miljonit tarbijat. Hea näitaja kõigile asjaosalistele.