Tänavusel Veneetsia arhitektuuribiennaalil esitletud projekt näeb ette 25–100 maja suuruse kogukonna ehitamise Almere (Holland) agulile. Sponsoreeriva üksuse, California ettevõtte ReGen Villages idee on käivitada pilootprojekt, mis käivitatakse järgmisel aastal ja mida õnnestumise korral võiks tulevikus laiendada ka Rootsile, Norrale, Taanile ja Saksamaale. Uue kogukonna iseseisev juhtimine põhineb kolmel teljel: toit, energia ja raiskamine.
Toidutootmine on kahtlemata üks projekti kõige uuenduslikumaid aspekte püüab optimeerida saadaolevaid ressursse (eriti vesi ja ruum) tootmise maksimeerimiseks. Selles mõttes on peamine uudsus vertikaalsete talude rakendamine, mis on kavandatud pikkade riiulitena, mis võimaldavad ühe kultuuri istutada teise peale, hõivates minimaalselt ruumi. Lisaks toimiksid uued talud kasvuhoonetena, mis reguleerivad temperatuuri, valguse sisenemist ja õhuniiskuse taset, et tagada põllukultuuridele parimad tingimused, samas kui kaasaegsed niisutussüsteemid väldivad vee raiskamist. Viimaseks Akvapoonika tehnikate kasutuselevõtt võimaldaks korrutada tootmist kümnega, vähendades veetarbimist 90%. Biennaalil esitletud projekti kohaselt oleks selle põllumajandusmudeli rakendamine võimeline tootma praktiliselt pool kogukonna tarbitavast toidust, mis pole veel kaugeltki täielik isemajandamine, kuid saavutaks enneolematuid tulemusi linnakeskkonnas.
Teiselt poolt võiks uus kogukond tutvustada ka mitmeid energiavaldkonna uuendusi. Esiteks ehitataks kõik majad materjalidest, mis võimaldavad siseruume kergemini isoleerida välistest temperatuurimuutustest ja muudavad seega vähem vajalikuks talvel kütte ja suvel kliimaseadmete kasutamise. See algatus tooks tänu tõhusamale tarbimisele suurema energiasäästu, ehkki osa selle edukusest soosiks ka pehme Madalmaade kliima. Lisaks on ReGen Villages pühendunud energiatarbimise vähendamisele ja õhukvaliteedi parandamisele, korrates Hollandis juba edukalt toimivat transpordimudelit: pigem väikesed kogukonnad, kus suurema osa vahemaadest saab jalgsi läbida, jalgrataste laialdane kasutamine ja kasvav levik elektriautodest, mis oleksid antud juhul ainsad tänavatel liiklemiseks mõeldud mootorsõidukid.
Vastupidi, kui paljud Almere kogukonna tutvustatud uudsed üritavad vähendada energiatarbimist, on teised suunatud selle tootmise maksimeerimisele. Selles mõttes on projekt kavandanud päikesepaneelide paigaldamise kõikidesse kodudesse ning tuule- ja biomassi tootmise süsteemide kavatsusega, et iga pere saaks katta vähemalt oma tarbimise. ReGeni eesmärgid lähevad aga palju kaugemale: kaugeltki mitte rahul oma tarbimisega, soovivad projekti sponsorid, et suurema energia tootmine (millega kaasnevad väiksemad energiakulud) pakuks ülejääk, mida kogukond saab riiklikusse elektrivõrku eksportida. See annaks ülejäägi, mis muutuks sissetulekuallikaks, mis on vajalik vähemalt ühe osa kogukonnas mittetoodetud kaupade vajaduste katmiseks.
Lõpuks pühendub projekt pikaajalisele jätkusuutlikkusele, korrates prügi kogumise ja käitlemise mudelit, mis muudab Hollandi juba üheks maailma puhtamaks riigiks (Amsterdam on keskkonnasõbralikumalt teine linn, vastavalt 2014. aasta ülemaailmsele rohelisele majandusele Register). Lisaks on kavandatud biogaasijaam jäätmete muundamiseks veeks ja energiaks ning uued algatused ringlussevõtu ja vastutustundliku tarbimise edendamiseks, et edendada vastavalt toodete taaskasutust ja vähendada kogukonnas tekkivaid jäätmeid.
Pole kahtlust, et ReGeni biennaalil esitletud projekt võiks ümber mõelda, kuidas me oma praegusest elustiilist aru saame. Mõte isemajandavate kogukondade loomisest ei ole aga majandusmõtete ajaloos uus: alates keskaegsetest kohalikest elatusmajandustest kuni 19. sajandi Charles Fourieri poolt unistatud “falsteriateni” (isemajandavad põllumajanduslikud kogukonnad). sajandil kogukondade kaudu amish Ameerika Ühendriikides on alati olnud majanduse atomiseerumise kaitsjaid iseseisvaks üksuseks, mis ei sõltu välisest olukorrast. Kuid, Siiani on seda tüüpi algatuste rakendamine olnud üsna piiratud edugaja valitseb üldine üksmeel, et riiklike turgude järkjärguline kujunemine kohalike toimetulekumajanduste kahjuks viis pikemas perspektiivis elanike elutingimuste paranemiseni kogu XIX sajandil. Siiski on 20. ja 21. sajandil toimunud linnade liigne kasv, mis on kaasnenud üha enam globaliseeruva tööstuse laienemisega (kuna saaste suureneb ja loodusvarad on ammendunud) ja on seeläbi ärevust tekitanud vajaduse luua pikaajaliselt jätkusuutlik majandus.
Nagu me juba mainisime, on enamik katseid iseseisvate kogukondade loomiseks seni ebaõnnestunud. Varem raskendasid enese haldamise unistuste elluviimist transpordiraskused ja sõltuvus ilmastikust hea saagi saamiseks, samuti vajadus harida elanikkonna toitmiseks suuri maa-alasid. Teisest küljest viis tööstuskaupade tootmine suurtes tehastes paratamatult suurte linnakonglomeraatide loomiseni, millest omakorda sõltusid põllumajanduskogukonnad. See pani maapiirkonna tuumad end linnadega võrreldes püsivalt ebasoodsamasse olukorda, kuna nad eksportisid madala lisandväärtusega tooteid ja toorainet ning importisid vastutasuks tööstuskaupu.
Viimaste aastate majanduse areng on neid raskusi siiski vähendanud: tänapäeval kasvab primaarsektoriga seotud kõrge lisandväärtusega tegevus (ja Holland on selle üks paremaid näiteid), samas kui robotiseerimine on viinud vähendamiseni tööjõus, mis ei vaja enam tööstustootmiseks suuri tehaseid. Seega vastava tehnoloogiaga väike põllumajandusringkond saab täna eksportida mitmesuguseid töödeldud kauputõhusama detsentraliseerimist soosiva kommunikatsioonitehnoloogia enneolematu arengu kontekstis. Selles mõttes ei käi ReGen Villages pühendumus turgude loobumise, vaid tootmise pihustamise kaudu, mitte täieliku isemajandamise, vaid väikeste mastaabisäästude loomise kaudu, mis suurendavad kogu majanduse tootlikkust. See on umbes, teisiti öeldes, ühendada tõhusam detsentraliseeritud juhtimine globaliseerunud majanduse edusammudega, püüdes samal ajal süsteemi suuremat jätkusuutlikkust.
Igal juhul on selge, et Almere'i projekt püüab taaselustada vana idee koos tänapäevaste majandustingimustega. Arvestades nende algatuste ebasoodsaid pretsedente, on loogiline mõista, et idee on tugineda uusimatele tehnoloogilistele edusammudele, et mitte korrata varasemaid vigu. Sellest piisab? Kas saaks näidata, et on võimalik taas elada isemajandavates kogukondades ja samal ajal tõsta meie elukvaliteeti? See ei tundu lihtne, kuid Almeres on nad nõus proovima.
