Vastuseks Kreeka valitsuse märkimisväärsetele rahalistele jõupingutustele on eurorühm heaks kiitnud Kreeka jaoks 8000 miljoni euro suuruse väljamakse. See summa on osa kolmandast Kreeka riigi päästeprogrammist. Euroopa majanduse ja rahanduse volinik Pierre Moscovici on öelnud, et pärast nii palju ohvreid on see Kreeka jaoks sümboolne hetk. Allpool selgitame selle otsuse põhjuseid ja tagajärgi.
Euroopa Komisjon on taganud, et kõige raskemad hetked on ületatud ja Kreeka on taastumise teel. Vaatamata Euroopast tulevatele optimistlikele avaldustele on Kreeka majandusandmed ja selle tegelikkus endiselt keerulised. Töötus on jätkuvalt üle 20%, rääkimata riigivõlast, mis moodustab umbes 200% sisemajanduse kogutoodangust. Selline on Kreeka võlg, mida Rahvusvaheline Valuutafond peab tasumatuks.
Kooskõlas komisjoni optimistliku väljavaatega leiame, et avaliku sektori eelarvepuudujääk oli 2009. aastal 15,1%, samas kui 2016. aastal saavutati ülejääk 0,7%. Tuleb tunnistada, et kreeklased on oma puudujäägi vähendamiseks teinud väga olulisi jõupingutusi.
Arvestades avaliku sektori raamatupidamisarvestuses saavutatud häid tulemusi, kinnitab Brüssel kokkulepitud tingimuste täitmist. Kuid defitsiidi vastu võitlemisel pole kõik head uudised, praegu on stabiilsuspakti parandusmeetmete suhtes kolm olulist riiki: Prantsusmaa, Ühendkuningriik ja Hispaania.
Komisjoni otsus Kreeka ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlusest kõrvaldamise kohta on endiselt sümboolne. Ja see on see, et alates 2010. aastast sõltub Kreeka majandus edasiliikumiseks rahvusvahelistest päästevahenditest. On selge, et Kreeka valitsus teeb suuri jõupingutusi, et võimaldada oma riigil end rahvusvahelistel turgudel uuesti finantseerida. Kreeka ametiasutused on võtnud meetmeid, nagu maksutõusud ja pensionikärped, et jätkata rahaliste vahendite saamist Euroopa päästeautodest. Komisjon ennustab omalt poolt häid kasvuväljavaateid, kusjuures 2017. aastaks on selleks 2,1% ja 2018. aastaks 2,5%.
Kreeka silmapiir
Kooskõlas Brüsseli positiivsete ennustustega on volinik Pierre Moscovici öelnud, et Kreeka on valmis kokkuhoiust üle saama ning astuma kasvu, investeeringute ja tööhõive teele. Moscovici hääl pole ainus, mis Ateena poolt võetud meetmeid kiidab. Euroopa Komisjoni president Jean Claude Juncker on tunnustanud kreeklaste pingutusi, tunnistades samas, et on veel valdkondi, mida parandada, kuna endiselt on palju inimesi, kellel pole tööd.
Preemiaks Alexis Tsiprase valitsuse läbiviidud reformide eest on vabastatud 8 000 miljonit eurot. Selle summa abil makstakse juulis kokku 6,9 miljardit võlga ja veel 800 miljonit eurot, mida kasutatakse hilinenud makseteks. Praegu on Kreekal taga kolm päästevahendit, mis on tähendanud riigis enam kui 180 000 miljoni euro väljamaksmist.