Mida võime 2018. aastal maailmamajandusest oodata? Analüüsime suuri väljakutseid, mis meid uuel aastal ootavad.
Viimase aasta jooksul oleme maailmamajanduses näinud suuri muutusi, näiteks suurenenud võlg või inflatsiooni taastumine. Omakorda on kõik need nähtused avanud uue majanduspanoraami, mis toob ka tänavused uued väljakutsed. Selles artiklis analüüsime neid kõiki.
Uus raharinglus
Kahtlemata on suurim väljakutse, mis 2018. aastal maailmamajandust ees ootab, rahapoliitika piirav pööre nii Ameerika Ühendriikides kui ka Euroopas. Esimesel juhul on oluline meeles pidada, et kuigi QE plaanid lõppesid juba ammu, on Föderaalreserv kogu 2017. aasta jooksul tõstnud intresse kolm korda ja kõik näib viitavat sellele, et jätkab seda ka sel aastal, vähemalt kui praegune määr püsib: kasv, töökohtade loomine ja inflatsioon. Vanas kontinendis on EKP vastupidi juba oodatust teatanud kitsenev (QE järkjärguline tühistamine), ehkki see pole veel otsustanud viitemäärade võimaliku tõusu üle. Isegi nii võib see olla keerulisem, arvestades Euroopa Liidus püsivate riikide vahelist erinevust ja põhiinflatsiooni nõrkust.
Igal juhul on arenenud majanduse ees seisev suur väljakutse säilitada kasvumäärad ja töökohtade loomine (lisaks deflatsiooni taastumise vältimisele Euroopa puhul), vaatamata sellele, et neil on vähem rahalisi stiimuleid. See on kahtlemata test taastumise tugevuse tõestamiseks, kuid see on vajalik ka rahaturu normaliseerimiseks ja võla kasvu pidurdamiseks.
Selle eesmärk on tagada, et taastumine oleks rajatud kindlatele alustele ja et tulevikus ei tekiks mulli
Vähem võlgu, vähem kasvu?
Teine väljakutse on otseselt seotud esimesega, kuna nagu me eespool mõnda rida kommenteerisime, on selge, et raha laienemispoliitika on küll majanduskasvu soodustanud, kuid seda ei saa aja jooksul piiramatult jätkata. Põhjused on erinevad, kuid mõne keskpanga bilansis juba saavutatud tohutu suurus paistab silma (FEDi puhul 23% SKPst, EKP puhul 53%, Jaapani Panga puhul üle 100%), risk, et liiga lihtne rahastamine võib moodustada uusi mulli ja võlgade taseme, milleni mõned riigid on jõudnud.
Seetõttu on väljakutseks võla (eriti avaliku sektori) mahu vähendamine või vähemalt stabiliseerimine kasvu ja tööhõivet kahjustamata. Samuti võttes enesestmõistetavalt, et investeering võib langeda, oleks väljakutseks tagada, et see jääks kõige produktiivsematesse sektoritesse ja et selle areng järgiks tasakaalustatud rahaturu loomulikke parameetreid, mitte keskpankade kunstlikke stiimuleid. Lühidalt öeldes seisneb see selle tagamises, et maailma peamiste majanduste taastumine põhineb kindlatel alustel ja et tulevikus ei tekiks mulli.
Uus euro-dollari kurss
Kolmas väljakutse on seotud ka rahapoliitika muutumisega, kuid on omakorda seotud muude teguritega nagu inflatsioon, kaubandussuhted ja eelarve konsolideerimine. Selle eesmärk on leida uus tasakaalukurss maailma kahe peamise valuuta euro ja dollari vahel. Kogu 2017. aasta vältel oleme näinud tõelist Euroopa valuuta tõusu (mille taga on olnud hea kasvumäärad vanal mandril), samal ajal kui selle Põhja-Ameerika kolleeg nõrgenes Donald Trumpi raskuste tõttu oma valimislubadusi täita. Samamoodi on oma osa mänginud ka muud tegurid, nagu aasta alguses turgudel domineerinud pikad positsioonid dollari suhtes (koos ülevalguse riskiga) ja Mario Draghi teadaanded kitsenev septembril.
Kuid neil teguritel ei pruugi enam olla nii otsustavat mõju ning nii föderaalreserv kui ka EKP näivad juba avalikustanud oma uue aasta plaanid. Euro ja dollari vahetuskursi arengu mõistmiseks tuleb alati arvestada selliste küsimustega nagu Euroopa eelarve konsolideerimine, Brexiti läbirääkimised, Trumpi maksureformi mõjud ja kaubanduse tasakaal mõlemal pool Atlandi ookeani; mille muutumine ei ole kogu 2017. aasta jooksul lakanud ja võiks seda jätkata ka 2018. aastal.
Jätkake reformidega
Just uue nimekirja raames satume neljanda väljakutsega: reformid. Ehkki oleme juba eelmisel aastal mõningaid samme selles suunas näinud, võib üleilmastumise nähtus mõnes riigis sundida konkurentsivõime kasvu sundima teisi tegema samas suunas reforme, et säilitada oma kvoodid nii turgudel kui ka turgudel. samuti kodumaine. Võib-olla näeme seda vajadust Euroopas selgemini, arvestades Hiina ja USA suurenenud konkurentsivõimet.
Teiselt poolt on Euroopa Liitu iseloomustav heterogeensus veel üks põhjus, miks võime mõelda 2018. aastale, mis toob rohkem reforme, kuna kõik riigid pole selles osas võrdselt edasi arenenud. Praegu on meil mõned näited, näiteks Saksamaa, Hispaania ja viimastel kuudel Prantsusmaa, ning seetõttu on võimalik, et teised liikmesriigid järgivad seda eeskuju.
Mis saab Brexitist?
Lõpuks võib 2018. aasta olla Brexiti ümber peetavate keeruliste läbirääkimiste tõttu ELi jaoks oluline aasta. Võttes arvesse, et Ühendkuningriigi lahkumine kogukonnablokist on kavandatud 2019. aastaks, on eeldatav, et kogu selle aasta jooksul püütakse tulevikus kindlaks määrata protsessi tingimused ja mõlema poole suhted. Nendel läbirääkimistel võib omakorda olla tugev mõju Euroopa turgudele, mis on seega majanduse üks suuremaid väljakutseid sel aastal.
Kasv säilitada?
Kokkuvõtteks võime öelda, et 2018. aasta tõotab olla maailmamajanduse jaoks uute väljakutsete aasta. Kui 2017. aastal oleme näinud kasvu ja tööhõivet toonud stabiilsust, siis loodame, et sel aastal ei takista olukorra muutus meid selles suunas jätkamast.