Rootsi on riik, mis teeb suuri samme sularahata majanduse suunas. Kui keegi teeskleb, et kohv maksab sularahas, satub ta siltidele, kus on kiri "Me ei aktsepteeri sularaha". Jõukas Põhjamaade rahvas on suutnud olla riik, kus kasutatakse kõige rohkem krediitkaarte ja digitaalseid makseid.
Sularaha on kasutusest välja langemas. Märkmeid ja münte kasutatakse ainult vähem kui 20% -l väikeettevõtetes toimuvatest tehingutest. Kui kavatseme bussi minna ja meil on ainult sularaha, ei saa me sihtkohta jõuda. Need, kes juhivad väikeettevõtteid, või bussijuhtide ametiühingu esindajad väidavad, et sularahamaksete keeld aitab vargusi ära hoida.
Maksetaotluste lai vastuvõtt
Isegi enamik Rootsi panku on loobunud füüsilisest rahast. Sel põhjusel on tehnoloogia ja uued maksesüsteemid kodanike teenistuses. Äriettevõtted on juba teinud klientidele kättesaadavaks iZettle-tehnoloogia, mis võimaldab maksta krediit- ja deebetkaartidega rakenduse kaudu tahvelarvuti või nutitelefoni kaudu.
Teine Rootsis laialt aktsepteeritud maksesüsteem kannab nime Swish. Üle poolte rootslastest kasutab Swish oma maksete tegemiseks. Swish takistab tarbijatel sularahaautomaatide külastamist ja võimaldab rahaülekandeid. Tänu Swishile saab raha teistele rakenduse kasutajatele turvaliselt üle kanda ja seda kõike nutitelefoni kaudu. Traditsiooniline vastus, kui sularaha pole, ei ole ettekääne kõige rangematele.
Nende maksesüsteemide edu taga on Rootsi elanike suur huvi uute tehnoloogiate vastu. Teised põhjused, mis on võimaldanud nende uuenduslike makserakenduste edukust, on olnud asjaolu, et rootslased moodustavad väikese elanikkonna, neil on suurepärane sideinfrastruktuur ja madal korruptsioon.
Seda, et Rootsis on ringluses oleva sularaha hulka vähendatud, ei saa eitada. 2009. aastal oli ringluses 106 miljardit Rootsi krooni, mida on 2016. aastal vähendatud 65 miljardi Rootsi kroonini.
Teine vaieldamatu fakt on see, et Rootsi kodanik kasutab järjest vähem sularaha. 2017. aasta Insight Intelligence'i uuringu kohaselt tunnistab ainult 25% rootslastest, et maksavad sularahas vähemalt kord nädalas. Veelgi enam, 36% küsitletutest tunnistab, et maksab müntide ja arvetega ainult üks või kaks korda aastas.
Digitaalse ja kaardimakse trend jätkab suurenemist ning ekspertide sõnul muutub sularahamaksmine 2020. aastal marginaalseks makseviisiks.
Vastumeelsus sularaha kadumiseks
Põhjamaade üheks murettekitavaks probleemiks on aga nn digitaalne lõhe. See viitab vanematele inimestele, kuna neil on uute makseviiside kasutamisel ja nendega kohanemisel raskusi.
Lisaks eakatele on ka teisi gruppe, kellel on kaardimaksetega tõsiseid raskusi, sealhulgas turistid ja sisserändajad. Pangad ei tundu siiski ülemäära murettekitavad, kuna nad ei ole oluline osa nende ärist.
Teine aspekt, mis muretseb sularaha täieliku kadumise vastu, on kaitse küberrünnakute eest nendes maksesüsteemides, mille Rootsi kodanikud on nii kiiresti kasutusele võtnud.
Kuigi rootslased on uute makseviisidega laialdaselt nõustunud, ei taha enamik rootslasi sularaha täielikku kadumist.
Riksbank ehk Rootsi Pank kui Põhjamaade kõrgeim rahandusasutus kaalub omalt poolt pankade sundimist klientidele sularaha tarnima, jälgides samal ajal digitaalsete makseviiside väljatöötamise viisi. Lõpuks kaalub Risbank e-kroonina tuntud digitaalse valuuta kasutuselevõttu, mida saaks kasutada sularahamaksete täiendamiseks.