Alates Brüsselist valmistatakse uut maksu ette sellistele tehnoloogiaettevõtetele nagu Facebook, Google ja Apple. Meede seisneks 3-protsendilise müügimaksu kehtestamises, mis peaks aitama koguda 5 miljardit eurot. Aadressil Economy-Wiki.com paljastame selle uue maksu küljed.
Suured digitaalsed ettevõtted, mille hulgas võime nimetada selliseid nimesid nagu Apple, Google ja Facebook, kasutavad väikese maksustamisega territooriumidel asuvaid väikeseid tütarettevõtteid, et nad peaksid maksma palju madalamat ettevõtte tulumaksu. Juba oma artiklis "Brüssel soovitab digitaalsetele ettevõtetele uusi makse" teatasime, et Euroopa Komisjon kavatseb kehtestada maksud digitaalsetele ettevõtetele.
Õiglasem maksustamine
Euroopa Liidu traditsiooniliste ettevõtete seas on kahtlusi, mis maksavad keskmiselt 23,2%, võrreldes 9,5% digiettevõtetega. Kui minna kõige silmatorkavamale juhtumile, mis on Iirimaa juhtum, siis täheldame, et Google on hakanud selles riigis maksma vähem kui 0,1%. Sel põhjusel peab Euroopa Liit õiglasema maksusüsteemi loomiseks silmas maksu digitaalsete ettevõtete müügilt.
Mis on uus austusavaldus? Euroopa Komisjoni kui Euroopa Liidus täidesaatva võimu organi ettepanek on 3-protsendilise tulumaksu kehtestamine nendele digitaalsetele ettevõtetele, kelle käive on kogu maailmas üle 750 miljoni euro ja mille arve ületab 50 miljonit eurot Euroopa Liidus.
Tuleb märkida, et see uus maks on ajutine ja kaudne. Maksustatavateks tegevusteks on veebireklaam, vahendusplatvormide pakutavad teenused ja kasutajate endi esitatud andmed. Euroopa Liit ei kavanda mitte ainult uue maksu kehtestamist, vaid teeb ka ettepanekud ettevõtte tulumaksu muutmiseks selliselt, et need ettevõtted, kes kasutavad madala maksumääraga territooriumil mikrofilme, ei hoia oma maksukohustustest Euroopas mööda. Pealegi peavad need ettevõtted, kes teenivad Euroopa territooriumil kasumit, maksma makse ka siis, kui neil ei ole kõnealuses riigis füüsilist peakontorit.
Erinevused Euroopa riikide vahel
Miks see algatus Euroopa tasandil tekkis? Nagu ütles Euroopa Komisjoni majandusvolinik Pierre Moscovici, on eesmärk tegutseda Euroopa Liitu kuuluvate riikide vahel kooskõlastatult, vältides seeläbi koordineerimise puudumist, mis võib aset leida juhul, kui iga riik teeb ise seadusandlust.
Samuti on tõsi, et need viimased Euroopa Komisjoni algatused vastavad Euroopa kodanike nõudmistele, kes on maksudest kõrvalehoidumise osas üha nõudlikumad. Ja tegelikult on see, et kehtivates õigusaktides on juriidilisi lõhesid, mida kõige osavamad ettevõtted maksude maksmise vältimiseks ära kasutavad.
OECD ja G-20 on pikka aega nõudnud selle probleemi lõpetamist ja lõpuks näib Euroopa Liit olevat teinud esimese suure sammu. Traditsiooniliste ettevõtete ja kodanike seas oli kahtlusi digitaalsete ettevõtete väheste makstud maksude osas ja see ilmnes Euroopa Liidu liikmesriikides, nagu Iirimaa, Hispaania, Holland, Belgia ja Luksemburg.
Kuid Euroopa Komisjoni seest välja tulnud uus meede kohtab tõenäoliselt Iirimaa, Austria ja Luksemburgi vastuseisu, mis on tavaliselt riigid, kes on vastu igasugusele meetmele, mis hõlmab suurettevõtetele maksude tõstmist. On selge, et Euroopa-suguses majandusliidus ei ole alati lihtne kokkuleppeid sõlmida, eriti nii tundlikul teemal nagu suurettevõtetele maksude kehtestamine.