On vaja teada, millised oskused ja sotsiaalsed oskused on vajalikud iga töö tagamiseks. Praeguse personalitööstuse suundumuseks on nende sotsiaalsete oskuste väärtustamine märksa rohkem kui taotlejate pelgalt professionaalne ja akadeemiline suund.
Caballo (1986) järgi saab sotsiaalseid oskusi määratleda kui „käitumisviiside kogumit, mida üksikisik tekitab impersonaalses kontekstis, mis väljendab selle inimese tundeid, hoiakuid, soove või arvamusi, mis üldiselt lahendab olukorra otsesed probleemid ja minimeerib futuuride tõenäosuse. "
On kaasasündinud võimeid (neid, mis on teadvuseta osa meist, millega me oleme sündinud) ja omandatud (neid, mida me vabatahtlikult, teadlikult ja arukalt õpime ja oma olemisviisi sisse viime).
Sotsiaalseid oskusi hinnatakse teadmiste ja karjäärivõimaluste asemel üha enam, nagu mainisime selles artiklis Silicon Valley värbamise kohta. Uued töökeskkonnad, palju dünaamilisemad ja paindlikumad ning uute elukutsete sünd, keskenduvad muudele oskustele kui mõne aasta tagusele valikule. Nende oskuste tuvastamisega avastame väga väärtuslike omadustega potentsiaalid, et õppida oma töö funktsioone arendama, tagades edu.
Mõned sotsiaalsed oskused, mis töökohal erilist huvi pakuvad, on:
Algatus
On soov midagi teha, alustada ja veenduda, et see hästi läheks. See on võime, mille inimesed peavad endale võtma, nad ei karda tavaliselt läbikukkumist, neid motiveerivad uued väljakutsed ja nad näevad ette vajaduste lahendamist. Suure osa sellest võimest määrab kaasasündinud komponent.
Aktiivne kuulamine ja suhtlemine
Suhtlusprotsessil on kaks olulist osa: sõnumi edastamine ja vastuvõtmine. Teadmine, kuidas edastada selge, sidus ja siiras sõnum, kaasa arvatud mitteverbaalne keel, on sama oluline kui teadmine, kuidas seda dekodeerida.
Aktiivne kuulamine on vabatahtlik võime kuulata mitte ainult seda, mida inimene räägib, vaid ka seda, mida ta väljendab, oma tundeid või mõtteid. Kellegi mõistmiseks on vaja teatud empaatiat ja sõnumit mitte tõlgendada. Aktiivne kuulamine nõuab mitte katkestamist, tähelepanelikkust, tema üle kohut mõistmist ega tema öeldu tagasilükkamist …
Need on olulised oskused, mis võimaldavad luua tõhusat suhtlemist ning see on osa ettevõtte heast juhtimisest ja töötajatevahelistest suhetest.
Empaatiavõime
Neil, kes ei pane oma kiindumusi esiplaanile, on tingimus arvestada teise omadega. Lihtsamalt öeldes on see oskus osata end teise kingadesse sättida.
Empaatiline inimene püüab aidata ja nõustada, püüdmata ennast kehtestada. Nagu arvasime, on suhtlemise ja mõistmise parandamine ning isiklike pettumuste vältimine eluliselt tähtis oskus.
Võime meeskonnatööks
Meeskonnas töötamiseks on vaja olla valmis jagama ühiseid eesmärke ja suutma panna grupi isiklikest huvidest tähtsamaks.
On vaja teada, kuidas jagada vastutust, olla kommunikatiivne, empaatiline, töötada kooskõlastatult ja sidusalt ühise eesmärgi nimel. Teil on vaja enesekriitikat, vastutustundlikkust, endale lojaalsust, optimismi, visadust …
See on ettevõtetes üks hinnatumaid oskusi ja see, mis võib ettevõttele parimat tulu tuua.
Paindlikkus
Valmisolek muuta või kohaneda välistingimustega. Paindlikkus on teadmine, kuidas kohaneda muutustega ülesannete jaotuses, tööviisis, uute harjumuste omandamisel … ja ennekõike positiivse suhtumise säilitamisse muutustesse, tekitamata konflikte.
Sellises muutuvas keskkonnas, nagu me elame, on vaja seda võimet säilitada.
Enesekehtestamine
Oskus väljendada isiklikke õigusi ja tundeid teiste inimeste õigusi rikkumata. Enesekehtestav inimene väljendab seda, mida ta tunneb, räägib endast häbenemata, kiitust ja kriitikat aktsepteerib, väljendab konstruktiivsel viisil erimeelsusi, küsib selgitusi, kui ta millestki aru ei saa, võib keelduda mõne ülesande täitmisest ja põhjendab seda mõistlikult …
Inimesed, kes ei ole enesekehtestavad, usuvad, et neil pole õigust tunda, avaldada arvamusi, uskuda … ja põhjused määravad: passiivsus (nad ei kaitse oma huve ja õigusi, ei aktsepteeri kriitikat ega tunne teiste inimestega mugav) või agressiivsus (proovige iga hinna eest silma paista, diskrediteerides teisi, austamata nende arvamust …)
Enesekehtestatud inimese juures on töötamine palju lihtsam, mistõttu peetakse seda töötaja valimisel võtmeoskuseks.
Töökeskkonnas on olulisi muid sotsiaalseid oskusi, nagu emotsionaalne intelligentsus, proaktiivsus, avatus kriitikale, teadmine, kuidas kuulata, pühendumus, enesekindlus, pingutusvõime ja ohver.
