Hispaania kodanike kokkuhoid ei näi olevat parimate aegade käes. Reitinguagentuuri Moody’s avaldatud aruande viimased andmed näitavad, et Hispaania perede säästud on langenud 5,7% -ni sissetulekust, kui enne majanduskriisi oli see 6%. Kas Hispaanial on tõesti probleeme erasäästudega?
Majanduskriisi puhkemine 2008. aastal põhjustas säästude kasvu. Majanduslanguse ja tööpuuduse märgiks oli vähe lootustandvaid silmaringi ning ebasoodsate olude korral kasutasid Hispaania leibkonnad oma ressursse, et valmistuda halvimaks. Spordi kaupade ostmine, mis nõuab peredele tavapärasest suuremaid väljaminekuid, lükkus edasi, jättes autode ja seadmete ostu teiseks ajaks. Kõik see tähendas kodumajapidamiste võla vähenemist 80% -lt SKP-st 60% -ni.
Kuid 2013. aastal olid Hispaania majandusele soodsamad ajad ja sellest hetkest alates hakkasid perekonna sissetulekud kasvama. Pika majanduslanguse tunneli lõppu tõmmati lootusrikas valgus. Aeglaselt olid hirmud vaibumas, parandades majanduse väljavaateid ja võimalusi rahastamiseks.
Tarbijakrediidi buum
Selle tõestuseks on see, et täna, lootustandvama homse kui 2008. aasta väljavaate ees, näitavad kodanikud suuremat optimismi, nii et selle asemel, et osa sissetulekust säästudele eraldada, kulutavad nad rõõmsamalt ja isegi võlgu, tuginedes suuresti tarbijatele krediiti. Ja see on see, et viimase nelja aasta jooksul on seda tüüpi krediit kasvanud 15%. Tarbijakrediidi buumi põhjuste hulgas on madalad intressimäärad ja head majanduslikud väljavaated, mis tähendab, et Hispaania kodanikke ei koorma kiire võlgade tasumise vajadus.
Seega võime öelda, et Hispaania kodanik elab päevast päeva, sest alates 2013. aastast on tarbimist suurendatud 13%. Kõigest hoolimata jääb majapidamiste tarbimine endiselt kriisieelsele tasemele.
Tarbimislaenude nõudluse märkimisväärne kasv ei ole ainus säästumäärade languse selgitav tegur Hispaanias. 2012. aastal ellu viidud tööreform tõi kaasa suurema paindlikkuse ja tähendas tööjõukulude vähenemist. Teisisõnu, madalama palgaga olid Hispaania kodanikud pühendunud oma põhivajaduste rahuldamisele, nii et neil oli vähem sissetulekuid säästude kulutamiseks. Selles mõttes peame mainima tööturule sisenejate madalat sissetulekupalka, kuna nende registreeritud langus on vahemikus 15–20%. Maksuameti info kohaselt 24 864 euro keskmise palgaga pole kokkuhoid just lihtne ülesanne.
Elanikkonna struktuur ja peretüübid mõjutavad ka säästudele suunatud sissetuleku suurust. Võtkem arvesse suurt hulka noori ja üksikvanemaga peresid, kelle kokkuhoiuvõime on palju väiksem kui traditsioonilisel pereüksusel.
Rahaline kokkuhoid versus kinnisvara kokkuhoid
Me ei saa unustada, millist tüüpi säästud kihutavad Hispaania ühiskonna oluline osa. Rahalise kokkuhoiu vastu leiame nn kinnisvara kokkuhoiu ehk investeeringuid eluasemetesse kui kokkuhoiu vormi.
Hispaanias on tavaline pöörduda kodu omandisse, kuna see on vara, mis aja jooksul taastub ja mida saab ka pärandina jätta. Elamumajandusse investeerimise tähtsust tõendab see, et Hispaanias on 40% peredest teine kinnisvara. Kuid kinnisvarainvesteeringutel on oma puudused, näiteks likviidsuse puudumine kiirete võlgade käsitlemisel, piirangud, mis sellega kaasnevad tööjõu liikuvuse nõudmisel, ja suur võlg, mida hüpoteeklaenu võtmine võib kaasa tuua.
Ehkki mitte kõik ei pääse kinnisvara kokkuhoiule, on kõige haavatavamatel rühmadel, näiteks noortel ja töötutel, hüpoteeklaenude saamisel tõelisi raskusi, millega nad saavad oma kodu ostu finantseerida.
