Rahaagregaadid on elemendid, mis moodustavad rahapakkumise või rahapakkumise.
Seetõttu viitavad rahaagregaadid kogu majanduses ringleva rahasummale. Seega on raha mõiste mõõtmed likviidsemad ehk need elemendid, mida kasutatakse majanduses maksevahendina, mõõdetuna finantsasutuste kohustuste kaudu.
Teisel viisil vaadatuna on rahaagregaadid võlg keskpangale, kes emiteerib pangatähti ja münte, ning vara sellele, kellele see raha kuulub.
Rahaagregaatide tüübid
Valdav enamus keskpanku määratleb kolme tüüpi rahaagregaate:
- M1: Need on üldsuse käes olevad arved ja mündid.
- M2: See on rahandussüsteemis inimestel sõlmitud M1 pluss lühiajalised hoiused (kuni kaks aastat), hoiuraamatud, nõudmiskontod ja igapäevased tagasiostulepingud.
- M3: See on summa M1, M2, rahaturu fondiosakute ja rahaturuinstrumentide, näiteks kuni kaheaastase tähtajaga emiteeritud era- ja avalike võlakirjade (riigivõlakirjad), tähtajaliste hoiuste ja tagasiostulepingute summa.
Mõnes riigis arvestatakse rahaagregaate ka M4, M5 ja M6.
Rahaagregaadid skemaatilises vormis on:
Euroopa Keskpank kasutab nende rahaagregaatide mõõtmiseks euroalal elavate ja raha emiteerivate rahaloomeasutuste konsolideeritud bilanssi. Selle saldo põhjal saab arvutada rahaagregaatide vasted.
Näiteks oletame, et lähete panka kontot avama, see hoius on selle panga kohustus ja seda käsitletakse kitsamas koondgrupis M1.