Kõik pilgud on suunatud Ameerika Ühendriikide Föderaalreservile ja selle esimehele Jerome Powellile. Esimest korda pärast 2008. aasta kriisi puhkemist on Föderaalreserv langetanud intressimäärasid, mis jäävad vahemikku 2–2,25%. Selle sammuga on föderaalreservi eesmärk kaitsta Ameerika Ühendriike võimaliku majanduslanguse eest.
Föderaalreservi eest vastutajate laual oli mitu küsimust. Milliseid ohte kujutab endast maailmamajanduse aeglustumine? Kas peaksime stimuleerima inflatsiooni? Kas peaksime tööturule hoogu andma?
Silmapiir, mida tähistab ebakindlus
Föderaalreservi otsus intressimäärasid veerandpunkti võrra alandada tähistab USA rahapoliitika 180-kraadist muutust. Kui föderaalreserv, juhtides Jerome Powelli, kärbib raha hinda, on see seetõttu, et see püüab anda majanduse laienemisele hoogu. Ja näib, et kaubandussõda on majanduskasvu pidurdanud, mistõttu on majanduslangusesse langemise vältimiseks vajalikud stimuleerivad meetmed.
Praegu mõistetakse intressimäära vähendamist ümberkorrigeerimisena kui ühekordset stiimulit. Föderaalreservi arutluskäiku järgides leiame, et intressimäärade langus vastab majanduse aeglustumisele ja madalale inflatsioonitasemele. On selge, et madala inflatsiooni korral ei oleks mõtet jätkata intressimäärade tõstmist. Paljudel on aga kahtlus, kas majandusolud toovad kaasa intressimäärade edasise langetamise.
Föderaalreservi otsus
Intressimäärade langusega on föderaalreserv 2015. aastal alanud intressimäärade tõusutrakt murtud. See aasta tähendas intressimäärade lõppemist 0% juures. Kui USA majandus on jõudsalt tõusnud, kasvades 2,9% ja hinnad tõusevad, oli aeg intressimäärasid tõsta. Oli isegi neid, kes ennustasid, et pikas perspektiivis võivad intressimäärad olla kuni 5%. Eeldati, et 2019. aastal on intressimäärad isegi 3%.
Väljavaated on aga 2019. aastal väga erinevad, kuna majanduskasv aeglustub ja majandushorisondis valitseb teatav ebakindlus. Nende ebakindluste hulgas on Ühendkuningriigi lahkumine Euroopa Liidust ning majanduskasvu langus Hiinas ja Euroopas. Pealegi on täiesti võimalik, et Euroopa Keskpank panustab peagi rahapoliitika paindlikkusele. Kui sellele lisada USA madal inflatsioon, leiame veel ühe argumendi, mis õigustab Föderaalreservi hiljutist otsust.
See ei oleks esimene kord, kui föderaalreserv oma intressimäärade poliitikat muudaks. Juba aastatel 1995–1998 võeti majanduslanguse vältimiseks väga sarnaseid meetmeid.
Stimuleerige inflatsiooni
Teiselt poolt on Ameerika töötuse määr viimase viiekümne aasta madalaim. Tööhõive taseme tõus ei näi siiski viivat inflatsiooni tõusule. Sel juhul näib, et USA majanduse hea tervis ei kajastu tööjõukulude suurenemises, mis hiljem hinnatõusu kaudu tarbijale edasi kandub. Sel põhjusel pooldab föderaalreserv intressimäärade vähendamist, seda kõike selleks, et anda majandusele ja inflatsioonile hoogu juurde.
Seoses föderaalreservi otsusega ei tohi me unustada USA presidendi Donald Trumpi survet. Seega on USA dollar tõusnud USA majanduse läbilõikamise ja kaubandussõdade tagajärjel. Trumpi toodud põhjused on, et Euroopa Keskpank rakendas euro devalveerimise poliitikat, mistõttu pidi föderaalreserv tegutsema samal joonel.
Vaatamata Trumpi survele on föderaalreservi otsust kaalunud põhjused selged: kaitsta end majanduslanguse võimaluse eest ja tõsta inflatsiooni.