Milliseid majanduslikke tagajärgi oleks raskel Brexitil?

Lang L: none (table-of-contents):

Milliseid majanduslikke tagajärgi oleks raskel Brexitil?
Milliseid majanduslikke tagajärgi oleks raskel Brexitil?
Anonim

Päevad mööduvad ja läheneb 31. oktoober, tähtaeg, millal Suurbritannia lahkub Euroopa Liidust. Kõik näib viitavat sellele, et Boris Johnsoni peaministrina saabub Ühendkuningriigist raske Brexit, mis ei sõlmi tehinguid. Kuid millised on majanduslikud tagajärjed?

Alustame selle selgitamisega, millest kõva Brexit koosneb. Noh, Euroopa Liidust lahkumine ilma lepinguta tähendaks kohe 1. novembril väljaspool Euroopa Liitu viibimist. Seega lakkaks Ühendkuningriik kuulumast kaheks Euroopa Liidu põhielemendiks: ühisturg ja tolliliit.

Inglased lahkuvad kohese ja politseikoostöö ametitest ka kohe, unustamata, et neil ei oleks enam kohustust umbes 11,2 miljardit dollarit Euroopa eelarvesse maksta. Samuti ei tohiks unustada, et leiame inimeste liikumise osas suuremaid takistusi.

Kokkuleppeta Brexiti mõju ei kahjustaks mitte ainult Suurbritanniat, vaid kogu Euroopa Liitu. Paljude võimalike tagajärgede hulgas on sisemajanduse koguprodukti kahanemine, tariifide kehtestamine, naela langus ja töötuse suurenemine. Niisiis analüüsime kõiki võimalikke mõjusid.

SKP langus ja kaubanduse langus

Kokkuleppeta Brexit põhjustab lõpuks Suurbritannia sisemajanduse kogutoodangu (SKT) olulise languse, mis on hinnanguliselt 5,5%. See oleks kahtlemata Ühendkuningriigi majanduse oluline aeglustumine. Suurbritannia peaks väljaspool ühisturgu maksma hädavajalike põllumajandussaaduste ja -toodete tariife ning toiduainete hindu tõstetakse, mis võib kajastuda inflatsiooni 5% tõusuna. Suurbritannia võib mitte ainult tõusta, vaid ka toiduainete kallima impordi tõttu tekkida tarneprobleeme.

Kui Suurbritannia jääb väljapoole Euroopa Liidu raamistikku, jätaks see hüvasti kaupade ja inimeste vaba liikumisega. See tähendaks, et kaubandussuhteid Suurbritanniaga reguleeriksid Maailma Kaubandusorganisatsiooni reeglid, kuna neil tuleb kohaldada tariife ja tollikontrolli.

Lisaks võib Suurbritannia kaotada kaks miljonit USA töökohta. Põhja-Ameerika riik kasutab ära tingimusi Euroopa turule sisenemiseks. Teisisõnu, Ühendkuningriik toimib väravana. Raske Brexiti korral lõpetaks USA selle marsruudi sisenemise.

Enim mõjutatud sektorid

Mitte ainult Ühendkuningriik pole ainus kaotajariik, sest impordi kallinemisel ja tolli haldustakistustel on Hispaania üks suuremaid kaotajaid. Selle tõestuseks on see, et Ühendkuningriik on Hispaania toodete eksporditurg suuruselt kolmas. Brexitist enim mõjutatud sektorite hulka kuuluvad turism, põllumajandus- ja toiduainesektori ettevõtted ning tööstusettevõtted.

Täpsustame, kuidas see mõjutaks kõige enam kannatanud sektoreid. Noh, auto puhul kaaluksid Suurbritannia võimud tariifide tõstmist, et kaitsta kõva Brexiti korral siseriiklikku tootmist.

Turism on ka Suurbritanniaga kaubandussuhete põhisektor, kuna sellised turismiteenused moodustavad 32% Hispaania ekspordist Ühendkuningriiki. Ja naela kaotades väärtuse, näeksid Briti turistid oma ostujõu langust, pidurdades tarbimist sihtpiirkondades, nagu see juhtuks Hispaanias. Kõik see tähendaks tagasilööki Hispaania majandusele, kus turism on ennast tähtsaima majandussektorina sisse seadnud.

Naela krahh

Pole midagi uut, et Brexit on Suurbritannia naelale haiget teinud. Tegelikult on see kestnud alates 2016. aasta juunist, kui inglased andsid referendumil Euroopa Liidust lahkumiseks rohelise tule. Sellest ajast alates on nael langenud 15%. Tehinguvälise läbimurde korral võib see trend siiski süveneda. Ja see on see, et välismaised ettevõtted, kes arendavad oma äri Suurbritannia territooriumil, näevad võimaliku eurodes kodumaale tagasitoomise kasumit langevat. Selles mõttes oleksid kõige enam mõjutatud ettevõtted ehitus- ja hotellindussektoris, kuna nad saavad oma tulu naeltena.

Kuigi kui vaatame seda teisest vaatenurgast, on võimalik, et naela odavnemine teeb kõva Brexiti alla. Mida see tähendab? Samamoodi ei jätkaks nael pika aja jooksul selle stsenaariumi ilmnemisel, kuna see on alla hinnatud.

Tööpuuduse tõus

Kaubavoogude vähenemise ja SKP languse üks tagajärgi on töötuse suurenemine. Võta võrdlusena Leuveni katoliku ülikooli uuring, mille hinnangul hävitatakse Euroopas 1,7 miljonit töökohta. Kõige enam kannatavad britid, kelle töökoht kaob üle poole miljoni töökoha, järgnevad Saksamaa, kus hävitatakse 291 000 töökohta, ja kolmandal kohal Prantsusmaa, mis kaotaks enam kui 140 000 töökohta. Kui vastupidi saavutataks kokkulepe vähem järsu Brexitiga, tehes selgeks, millised oleksid majandussuhted Euroopa Liiduga, oleks töökohtade kaotus palju väiksem nii Euroopas kui ka Ühendkuningriigis.

Varisenud õhuruum

Teine mainimist väärt ja sageli välja toomata tagajärg on õhuruumi kokkuvarisemine. Selleks, et lennufirma saaks startida kogukonnalinnas ja maanduda mõnes teises linnas ka Euroopa Liidus, on tal vaja litsentsi. Sellel ELi antud litsentsil on mitu nõuet. Nende hulgas on see, et suurem osa ettevõtte kapitalist asub Euroopa ruumis.

See tähendab, et Euroopasiseste lendude sooritamiseks peab ettevõte olema seaduse järgi euroopalik. Ühendkuningriigist lahkumine põhjustaks seetõttu selliste ettevõtete nagu Iberia, Vueling või British Airways (Suurbritannia kapitali ja IAG kontserniga) loobumist ühendusesisestest liinidest. Teisisõnu, kui soovite reisida koos Iberiaga Madridist Barcelonasse, peab lennuk minema Madridist Suurbritannia linna ja seejärel Suurbritannia linnast Barcelonasse.

See võib tähendada ühelt poolt nende ettevõtete rahalist lagunemist ja teiselt poolt lennupakkumise vähenemist. Ja seetõttu nende hinnatõus. Ja see pole väike asi, grupp, kuhu Iberia, Vueling ja British Airways (IAG) kuuluvad, vedas 2018. aasta jooksul ühendusesiseste lendudega ligi 100 miljonit reisijat.